Lisa kliinik

Rinna magnetresonantstomograafia (Rinna MRT)

Ei kohaldu

Näitaja kohta

Rinna magnetresonantstomograafia (Rinna MRT) on täpne ja mitteinvasiivne pilddiagnostilise uuringu meetod, mis võimaldab saada üksikasjalikke pilte rinna kudedest ja veresoontekihitust. Seda kasutatakse laialdaselt kasvajate, põletikuliste muutuste ja struktuursete anomaaliate tuvastamiseks ning hindamiseks.

Funktsioon
  • Rinna MRT võimaldab detailset ja kontrastset visualiseerimist rinnapehmkoes, ilma ioniseerivat kiirgust kasutamata.
  • See on eriti tundlik meetod eristamaks healoomulisi ja pahaloomulisi muutusi ning hindamaks implantaatide seisukorda.
Meetodi põhimõte
  • Uuring põhineb tugeva magnetvälja ja raadiosageduslike impulsside mõjul aatomituumade (eelkõige vesiniku) poolt kiiratava signaali registreerimisel.
  • Saadud andmete arvutitöötlus loob täpsed ristlõikepildid (skoane) rinna anatoomiast erinevatel tasanditel.
Protseduur
  • Patsient asetatakse liugelauale, mis liigub MRT-torusse. Oluline on protseduuri ajal lamada täiesti liikumatult.
  • Uuringu ajal võidakse süstida veenitesse kontrastainet, et paremini esile tuua verd varustavaid veresooni ja kudede aktiivsust.
  • Seade teeb fotografeerimise ajal korduvaid koputavaid helisid. Kõrvatroppide või muusika kasutamine on lubatud.
  • Tavaline uuringu kestus on 30 kuni 45 minutit, sõltuvalt vajaliku skaneerimise mahust.
Ettevalmistus
  • Enne uuringut tuleb eemaldada kõik metallesemed (ehted, kuuldeaparaadid, hambaprotesiidid).
  • On oluline teavitada arsti metallimplantaatidest (nt südamepeksuri, liigesprotesiidid), rasedusest või rinnaga toitmisest, samuti klooši- või teiste allergiate kohta.
  • Enamasti ei ole vaja erilist dieeti ega nälgimist, kuid konkreetsed juhised võivad erineda sõltuvalt kliinikust.
Struktuursed leid ja pahaloomulised muutused
  • Pahaloomulised kasvajad (rinna- või teiste vähkkasvajate metastaasid) – nähtavad ebaregulaarsete piiridega, kiiresti kontrastainet koguvate massidena.
  • Healoomulised muutused nagu tsüstid, fibroadenoomid või lipoomid – selgete piiridega, homogeense struktuuriga moodustised.
Põletikulised ja muud muutused
  • Mastopaatia (rinna sidekoe muutused) ja põletik (mastiit).
  • Implantaatide rike või leke (silikoon- või soolalahusega implantaatide puhul).
  • Rinna trauma või operatsioonijärgsed muutused (armkude, seroom).
  • Veresoonte anomaaliad või hematomid.
Kasutusvõimalused varajaseks tuvastamiseks
  • Kõrge riskiga patsientidel (tihe perekondlik anamnees või geenimutatsioonid nagu BRCA1/2) regulaarseks jälgimiseks mammograafia kõrval.
  • Ebaselgete mammograafia või ultraheli tulemuste täpsustamiseks.
Peamised meditsiinilised põhjused
  • Kahtlus pahaloomuliku kasvaja suhtes, eriti tiheda rinnakoe või noorte naiste puhul, kus mammograafia on vähem informatiivne.
  • Rinna vähki haigestumise kõrge risk (perekondlik anamnees, geenitestimine).
  • Uute sümptomite hindamine, nagu peavalu, lokaalne turse, naha muutused või väljatõmme.
  • Vähiravi (kemoteraapia) efektiivsuse monitorring.
  • Silikoonimplantaatide terviklikkuse kontroll.
Suunavad spetsialistid
  • Onkoloog
  • Kirurg
  • Mammoloog
  • Perearst

Seotud uuringud

Rinna ehoskoopia
complementary
Mamograafia
complementary
digitaalne mammograafia
complementary
Tomosüntees (3D mammograafia)
complementary
Rinnaspiraadi tsütoloogia
confirmatory

Seotud haigused

Rindavähk 90% Rindafibroadenoom 85% Juha- ja piimajuharakude kartsinoom 85% Mastiit 80% Fibroadenoom 80% Lobulaarne rinna kartsinoom 80% Galaktotsell 75% Intraduktaalne papilloom 75% Põletikuline rinnavähk (Inflammatory Breast Cancer) 75% Mastopaatia 70% Rinna Paget'i tõbi 70% Fibroküstiline mastopaatia 65% Triple-negatiivne rinnavähk 65% HER2-positiivne rinnavähk 60%

Otsi näitajat