Fluorestsentsmikroskoopia

Kirjeldav

Näitaja kohta

Fluorestsentsmikroskoopia on täppismeetod, mis võimaldab spetsiifiliste molekulide, rakkude või infektsioonipatogeenide visualiseerimist koe- või rakupreparaatides. Seda kasutatakse laialdaselt nii teaduslikes uuringutes kui ka kliinilises diagnostikas, et tuvastada haiguste põhjusi või jälgida rakulisi protsesse.

Mis on fluorestsentsmikroskoopia?

Funktsioon

Võimaldab spetsiifiliste biomarkerite (nt valkude, viiruste) täpset visualiseerimist rakustes või kudedes.
Kasutatakse infektsioonihaiguste (nt süüfilise, tuberkuloosi) kiireks tuvastamiseks.
Võimaldab autoimmun- ja pahaloomuste diagnoosimist immuunfluorestsentsmeetodite abil.

Põhimõte

Meetod põhineb spetsiifiliste fluorestsentsete markerite (nt antikehade) sidumisel sihtmärgiga (nt patogeen, raku antigeen).
Mikroskoobi all kiirgab marker kindla lainepikkusega valgust, mis tuvastatakse ja salvestatakse.
Võimaldab suurt tundlikkust ja eristusvõimet võrreldes tavalise valgusmikroskoobiaga.

Protseduuri käik ja ettevalmistus

Protseduur

Patsiendilt võetakse proov (nt vere seerum, koe biopsia, sülg) ja valmistatakse preparaat lamlile.
Preparaat töödeldakse spetsiifiliste fluorestsentsete antikehadega, mis siduvad sihtmärke.
Pärast pesemist lisatakse tihti teisene marker või värviaine paremaks kontrastiks.
Preparaat analüüsitakse spetsiaalse fluorestsentsmikroskoobi all, tuvastades valguskvante.
Tulemused interpreteeritakse spetsialisti poolt (nt patoloogi, mikrobiologi).

Ettevalmistus

Enamasti erilist ettevalmistust ei vaja. Olenevalt proovi tüübist (nt veri, kude) võib olla vaja paastumist.
Oluline on teavitada arsti võtetavatest ravimitest või allergiatest.
Proovi kvaliteet (õige transport, säilitamine) on otsustava tähtsusega tulemuse usaldusväärsusele.

Mida näitab fluorestsentsmikroskoopia tulemus?

Positiivne tulemus (fluorestsentsuse tuvastamine)

Infektsioon: Spetsiifilise patogeeni (nt bakter, viirus, seen) olemasolu proovis.
Autoimmunhaigus: Autoantikehade kinnitumine kudedele (nt süsteemse erütematoosse luupuse diagnoosimisel).
Pahaloomus: Spetsiifiliste võrketuumade või markerite olemasolu vähirakkudes.
Põletikuline reaktsioon: Kindlate immuunsüsteemi markerite kontsentreerumine kahjustunud piirkonnas.

Tulemuse tähtsus ja täpsustamine

Positiivne tulemus kinnitab tavaliselt aktiivset nakatumist või haigusprotsessi.
Võib olla vaja täiendavaid teste (nt kultuur, PCR) patogeeni täpseks tuvastamiseks.
Tulemust tõlgendatakse koos patsiendi sümptomite, anamneesi ja teiste analüüside kontekstis.

Indikatsioonid: millal tehakse fluorestsentsmikroskoopiat?

Kliinilised olukorrad

Kahtlus bakteriaalsetesse või viiruslikesse infektsioonidesse (nt süüfilis, influenza).
Autoimmunhaiguste (nt reumatoidartriidi, Goodpasture'i sündroomi) diagnoosimine ja jälgimine.
Vähidiagnostika (nt lümfoomide, leukeemiate tuvastamine).
Põletikuliste haiguste (nt glomerulonefriidi) hindamine.
Kiire patogeeni tuvastamine raskelt haigetel patsientidel.

Soovitavad erialaspetsialistid

Infektoloog
Reumatoloog
Onkoloog/hematoloog
Patoloog
Mikrobioloog

Seotud uuringud

Seotud haigused

neurosüüfilis 80% Tertsiaarne süüfilis 80% Latentne süüfilis 80% Sekundaarne süüfilis 80% Primaarne süüfilis 80% Süüfilis 80% Puukentsefaliit (TBE) 75% Ajuabstsess 75% Meningiit 75% Bakteriaalne meningiit 75% Autoimmuunne entsefaliit 75% Viirusne entsefaliit 75% Entsefaliit 75% Tuberkuloosne meningiit 75% Seeneline meningiit 75% Viirusmeningiit 75% Herpese entsefaliit 75%

Otsi näitajat

11-dehidrotromboksaani B2 11-deoksükortisool 13q deletsiooni uuring 14-3-3 valk CSF-is 16-alfa-hüdroksüestron 17-alfa-hüdroksüprogesteroon 17-hüdroksüprogesteroon 1q amplifikatsiooni uuring 2-hüdroksüestrioon 2-metoksüestron 2-tunnine glükoositaluvuse test 216 toidu intolerantsuse uuring 24 tunni uriinikreatiinini tase 24-tunnine Holteri monitorimine 24-tunnine pH-meetria 24-tunnine uriinalbumiin 24-tunnine uriini fosfor 24-tunnine uriini kaalium 24-tunnine uriini tsüstiin 24-tunnine uriini valkproteiin