Primaarne süüfilis
Kirjeldus
Primaarne süüfilis on süüfilise esmane ja nakkuv haigusfaas, mida iseloomustab haiguspõhise kahjustuse (haavandi) teke nakatumiskohas. See on bakteriaalse infektsiooni Treponema pallidum kõige varasem ja sageli märkamatu avaldumisvorm, mille õigeaegne tuvastamine on äärmiselt oluline tõrjeks haiguse edasikandumisele ja raskete tüsistuste vältimiseks.
Primaarne süüfilis on seksuaalsel teel leviva nakkusesse (STI) süüfilise algfaas, mis tekib pärast nakkusega kokkupuudet 10 kuni 90 päeva jooksul (keskmiselt 21 päeva). Haigust põhjustab spiraalse kujuga bakter Treponema pallidum. Peamiseks patoloogiliseks tunnuseks on primaarne affect – süüfilise haavand või šanker (ulcus durum), mis tekib tavaliselt nakkuse sisenemiskohale (näiteks suguelunditel, suus või pärakus). See haavand on tihe, ümmargune, valutu ja mitteveritsev, ning see sisaldab suurt hulka nakkuslikke baktereid. Haavandi kõrval võib esineda regionaalsete lõmfsõlmede suurenemist (lümfadenopaatiat). Ilma ravita kandub haigus järgmisse, sekundaarsesse faasi.
- Üksik, valutu haavand (šanker) nakatumiskohas.
- Haavand on ümmargune või ovaalne, tihe ja põhjas sile.
- Haavandi põhi võib olla punakas või roosa, sageli kaetud kerge kilega.
- Haavand ei ole õrnal puudutamisel valulik ega veritsev.
- See parandab iseenesest 3–6 nädala jooksul ilma armista jätmata, kuid nakkus organismis jätkub.
- Regionaalsete lõmfsõlmede suurenemine ja tihenemine (näiteks inguinaalpiirkonnas). Need lõmfsõlmed on samuti valutud.
- Harva võib esineda mittestandardseid vorme: mitu haavandit, valulikkus teise infektsiooni korral või atüüpiline asukoht.
- Sümptomid võivad olla nii vähesed või peidetud, et patsient neid ei märka, eriti kui haavand asub nähtamatul kohal (näiteks tüves, pärakus, emakakaelal).
- Haavandi olemasolu muudab nakkuse edasikandmise tõenäosuse väga suureks.
Primaarse süüfilise ainsaks põhjuseks on bakter Treponema pallidum pallimum alamliigi infektsioon. Nakatumine toimub peaaegu alati otsese kokkupuute kaudu primaarse haavandiga nakatunud isiku nahk- või limaskestapindadega.
Peamised levikuteed:
1. Seksuaalne kontakt: Vaginaalne, anaalne või oraalne suguühe infektsiooni peamine edasikandumise viis.
2. Vertikaalne ülekanne: Raseda naise poolt lootele (kaasasündinud süüfilis).
3. Väga harva: Veriülekanne või otsene kokkupuude haiguspõhiste sekreotidega (näiteks läbi katkise nahk).
Peamised riskitegurid:
- Kaitstudeta seksuaalvahekord mitme partneriga.
- Suguhaiguste (STI) anamnees.
- HIV-positiivne staatus.
- Seksuaalpartneri, kellel on süüfilis või teised STI-d.
- Prostituutsiooniga seotud tegevus.
Primaarse süüfilise diagnoos põhineb kliinilisel kahtlusel ja laboratoorseil kinnitustestidel.
1. Otse diagnostika (Haavandist materiaal):
- Tumevälja mikroskoopia (Dark-field microscopy): Haavandi eritist uuritakse spetsiaalse mikroskoobiga, et näha elusaid Treponema pallidum baktereid. See on primaarse faasi kuldne standard, kuid nõuab spetsiaalseid vahendeid ja kogemust.
- PCR-test: Tuvastab bakteriaalset DNA-d. Väga tundlik ja spetsiifiline meetod.
2. Seroloogilised testid (Vereanalüüsid):
- Mittetreponeemsed testid (RPR, VDRL): Need tuvastavad antikehi, mida organism toodab nakkuse vastu. Kasutatakse skriininguks ja ravi efektiivsuse hindamiseks. Võivad olla negatiivsed haiguse varajases faasis (seronegatiivne primaarne süüfilis).
- Trepoonemsed testid (TPPA, FTA-ABS, EIA): Need tuvastavad spetsiifilisi antikehi Treponema pallimumi vastu. Positiivne tulemus kinnitab nakkust ja jääb positiivseks terve elu, isegi pärast edukat ravi.
Diagnoos tuvastatakse tavaliselt positiivse otsevõi seroloogilise tulemuse ja iseloomuliku kliinilise pildi (haavandi) alusel.
Primaarset süüfilist saab täielikult ravida antibiootikumidega.
Esmas valikravi:
- Bensütaali penitsilliin G: Üksainus süst lihasesse. See on kõige efektiivsem ja soovituslikum ravi kõikidel juhtudel, ka rasedatel naistel.
Alternatiivsed ravimid penitsilliini allergia korral:
- Doksüsükliin: 100 mg 2 korda päevas 14 päeva.
- Tetratsükliin või Tseftriaksoon võivad olla alternatiivid, kuid nende kasutamise puhul tuleb arstil teha individuaalne hindamine.
Ravi järgnev käitumine:
- Patsiendil tuleks hoiduda seksuaalsetest kontaktides kuni haavandid on täielikult paranenud ja kuni 7 päeva pärast ravi alustamist.
- Kõik seksuaalpartnerid, kellega patsient on olnud kontaktis viimase 90 päeva jooksul (või viimase aasta jooksul, kui täpset aega ei teata), tuleb teavitada, uurida ja vajadusel ravida.
- Järelkontroll: Pärast ravi tehakse kontrollseroloogilised testid (RPR/VDRL) 6 ja 12 kuu pärast, et veenduda ravi edukuses (antikehade tiiter peaks langema).
Konsulteerige arstiga KOHE, kui:
- Teil tekib suguelunditel, suus, pärakus või mõnel muul kehaosal uus, valutu ja tihe haavand, eriti kui see ei parane mõne päeva jooksul.
- Teil on olnud kaitstudeta seksuaalkontakt (vaginaalne, anaalne, oraalne) partneriga, kelle tervisest ei ole teie kindel või kellel võib olla suguhaigus.
- Teie seksuaalpartneril on diagnoositud süüfilis või mõni teine STI.
- Teil esineb haavandi kõrval suurenenud lõmfsõlmi (näiteks kubemes).
- Olete raseda naisena ja kahtlustate enda või oma partneri nakatumist.
Eriti oluline on pöörduda arsti poole anonüümselt või salajaselt STI-kliinikusse, kui teil on muret. Primaarse süüfilise varajane avastamine ja ravi takistab haiguse edasikandumist teistele ja kaitseb teid ise raskete tüsistuste (närvi-, südame-, veresoonte-, nägemiskahjustuste) eest hilisemates faasides.