Noorsukorral peaajuvalu

Kirjeldus

Peaajuvalu noorsukorral on üsna levinud. Valu võib olla nõrgast piinavani, tuleneda erinevatest põhjustest ja mõnikord olla murettekitav märk.

Peaajuvalu on valuline või ebamugav tunne pea piirkonnas. See on organismi signaal, et mingi protsess – olgu selleks pinge, väsimus, põletik või teine haiguslik seisund – häirib normaalset talitlust. Teismeeas võivad peaajualud sagedamini tekkida seoses hormonaalsete muutustega, stressi, liigse ekraani kasutamise, unehäirete või toitumisharjumustega. Valu võib olla lokalisatsioonilt täpne (nt otsmiku- või kiiruspiirkonnas) või hajutatud, iseloomult pulsiivne, survav või terav.

Sagedased ja tavaliselt mittemeditsiinilist hirmu tekitavad
  • Pingepeaaju (pinge tõttu lihaste pinges) või väsimus
  • Migreen (sageli pulsiivne valu ühel pool pead, võib kaasneda iiveldus, valgus- või helitundlikkus)
  • Siinusipõletik (valu ümber silmade ja põse)
  • Dehüdratatsioon (ebapiisav vedeliku tarbimine)
  • Hälbiv uneharjumus või uneapnoe
  • Liigne ekraaniaeg, halb kehaasend
  • Kofeiini tarbimine või sellest loobumine
  • Mõned toidud (nt vananenud juust, šokolaad, toidulisandid)
  • Hormonaalsed muutused menstruatsioonitsükliga seotud
Võimalikud tõsisemad seisundid (nõuavad arsti hindamist)
  • Pähe saadud trauma (peavalu pärast peatraumat, isegi kerget)
  • Silmanägemise halvenemine (peavalu pingutamise ajal lugemisel või arvuti taga istumisel)
  • Kõrge vererõhk (harv noortel, kuid võimalik)
  • Meningiit või entsefaliit (valu on tavaliselt äge, kaasneb kõrge palavik, kaela jäikus)
  • Ajukasvaja (väga haruldane, kuid valu on tihti hommikul hullem, kaasneb oksendamine, muutused iseloomus või nägemishäired)

Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmist: Puhka vaikses ja pimedas toas. Aseta jahe rätik otsaesisele või kuklasse. Joo piisavalt vett. Väldi valgust (ekraanid, eredad tuled) ja valju heli. Tee kergeid venitusi kaela ja õlgade piirkonnas. Kui valu on kerge, võib proovida ühte annust paratsetamooli või ibuprofeeni vastavalt ravimi juhendile ja vanusele. Jälgi oma uneharjumusi – püüa magada 8-10 tundi öösiti. Püüa vähendada stressi (nt lõõgastumisharjutused, värske õhk). Pane tähele, mis toidud või tegevused valu ennetavad või esile kutsuvad, ja proovi neid väldida.

Vajadus kiirseks meditsiiniliseks abiks (kõne 112 või kiirel abil)
  • Peaajuvalu on äärmiselt tugev ja tuli äkitselt (nagu "raudnaelapea")
  • Valu kaasneb kõrge palavikuga, kaela jäikusega, segasuse või teadvusekaotusega
  • Peatrauma järel tekkinud peaajuvalu, mis halveneb, kaasneb iiveldus, oksendamine või koordinatsioonihäired
  • Nägemise järsk halvenemine, kõne häired, nõrkus ühes kehapooles või näokulmude langus
  • Peaaju koos iivelduse/oksendamisega hommikul või ärgates, eriti kui see muutub sagedasemaks
Vajadus perearsti konsultatsiooniks lähiajal
  • Peaajuvalu, mis esineb sagedamini kui 2 korda nädalas või segab igapäevast tegevust
  • Ibuprofeeni või paratsetamooli abist ei piisa valule.
  • Valu, mis äratab öösiti unest
  • Peaajualud pärast nägemise kontrolli lõppu mõne kuu jooksul (võib viidata vajadusele prillide järele)
  • Kahtlus, et valu on seotud ravimite tarbimise või konkreetse toiduga