Kaelast päevaluuvalu

Kirjeldus

Kaelast päevaluuvalu on valu, mis algab kaelapiirkonnast ja levib pea taha, sageli kuklasse või oimukohtadesse. See on üsna tavaline tunne, mis võib olla nii terav kui ka nüri.

Kaelast päevaluuvalu on valu, mis kajastub peasse kaela lihastest, närvidest või lülisambast. Seda nimetatakse ka tservikogeenseks peavaluks. Valu tekib seetõttu, et kaela piirkonna närvid, mis teenindavad pea nahka ja lihaseid, on seotud pearsooniga. Kaela pingestumine, põletik või hõõrdumine ärritab neid närve, mis edastavad valusignaali peaaju piirkondadesse, mis tajuvad peavalu. See võib olla põhjustatud halvast asendist, liigsetest pingutustest, trauma või kaela selgroo muutustest.

Levinud ja enamasti ohutud põhjused
  • Kaela- ja õlaliihaste pingestus (näiteks pikaajalisest istumisest arvuti taga või magamisest ebasobival padjal)
  • Stress ja ärevus
  • Väsimus
  • Kerge tõmblus või kaela venitamine
  • Kaela liigaste liigutuste piiratus (näiteks pärast unes valesti magamist)
Tõsisemad põhjused või haigused
  • Kaela osteokondroos (spondüloos) – kaelalülide kulumine
  • Kaela lülidevaheline kile väljalaske (hernia), mis surub närvi
  • Artriit kaelaliigetes
  • Kaela trauma (näiteks kiirendus-trauma ("lööklaine") autoõnnetuses)
  • Meningiit või muud infektsioonid (sel juhul on valu tavaliselt äge ja kaasneb palavik)
  • Harva: veresoonte probleemid, kasvajad või lülide põletikulised haigused

Kui valu on kerge või mõõdukas, võite proovida järgmist: 1) Puhka. Vältige tegevusi, mis suurendavad valu (näiteks pikk istumine, raskuste tõstmine). 2) Soojus või külm. Proovige kaelale 15-20 minutit sooja kompressi või duši, et lihaseid lõdvestada. Äge valu korral võib aidata esimesel 48 tunnil jahedus (jää pakendatuna rätikusse). 3) Õrna venitamine. Tegelege aeglaselt kaela liigutustega üles-alla ja külgedele, vältides järsuid liigutusi. 4) Vaba müügiga valuvaigistid. Paratsetamool või ibuprofeen võivad lühemat aajat aidata, kuid ei tohi neid süstemaatiliselt tarbida peavalu ravimiseks. 5) Paranda oma asendit. Töökoha ergonoomika, istumise ajal seljatugi kasutamine, monitor silmatasemel. 6) Stressi vähendamine. Lõõgastumisharjutused, sügav hingamine või jalutuskäik.

KIRELOKS! Kutsu kiirabi (112) või sõitke kiireloosse, kui:
  • Peavalu tekib väga järsult ja on "elu jooksul tugevaim" (nagu äkine plahvatus peas)
  • Valuga kaasneb kõrge palavik, kaela jäikus, iiveldus/vomineerimine, valgus- ja helikartus (võib osutada meningiidile)
  • Tekib äkksuur nõrkus, tuimetus näos, käes või jalas, kõnehäired, tasakaalukao või nägemishäired (võib osutada insuldile)
  • Peavalu tekib pärast tugevat peatraumat (näiteks langemist või kokkupõrget)
Pöörduge ARSTI JUURDE VÕIMALIKULT RUTEM, kui:
  • Peavalu muutub pidevalt hullemaks või naaseb tihti
  • Kodused meetodid ei anna leevendust mõne päeva jooksul
  • Valuga kaasneb pidev iiveldus, kõrvalekalded kuulmisest või nägemisest
  • Tekib käte või sõrmede tuimene, kihelemine või jõu kaotus
  • Teil on vähiajalugu või immuunsüsteemi nõrgenemine