Puukentsefaliit (TBE)

Puukentsefaliit (inglise keeles Tick-borne encephalitis ehk TBE) on viiruslik nakkushaigus, mis kandub inimesele puugi (tavaliselt metsapuugi – Ixodes ricinus) hammustuse kaudu. Haigust põhjustab puukentsefaliidi viirus, mis kuulub flaviviiruste perekonda. Pärast puugi hammustust tungib viirus vereringesse ja võib jõuda kesknärvisüsteemi, põhjustades ajukoe (aju- ja seljaaju) põletikku (entsefaliiti). Haigus võib kulgeda kahes faasis: esmalt ilmnevad gripi sarnased sümptomid, millele võib järgneda rahuperiood, ning seejärel võib tekkida teine, tõsisem faas, mis hõlmab kesknärvisüsteemi kahjustust.

Peamine põhjus on puukentsefaliidi viirusega nakatunud puugi hammustus. Viirust kannavad edasi peamiselt metsapuugid (Ixodes ricinus ja Ixodes persulcatus). Risk suureneb teatud tingimustel:

• Geograafia ja hooaeg: Eestis on haigus levinud kõigil maismaal, eriti metsades ja rohumail. Aktiivsemaid puuke esineb aprillist oktoobrini, kuni esimeste hallide härmatiseni.
• Vabaõhu tegevused: Puugid elavad madalal rohul, põõsastes ja metsaservades. Riskantne on matkamine, marjude- ja seenkorjamine, telkimine või lihtsalt aias viibimine ilma kaitseta.
• Vaktsineerimata olek: Puukentsefaliidi vastu vaktsineerimata inimesed on kõige suuremas riskis.
• Toiteallikas: Puugid võivad nakatuda imedes verd nakatunud närilistelt või väikeloomadelt ning seejärel viirust edasi kanda.
• Otsene infektsioon: Harva võib nakatumine toimuda pastöriseerimata kitse- või lehma piima joomise kaudu.

Kui kahtlustatakse puukentsefaliiti, teeb arst järgmised uuringud:

1. Anamnees ja kliiniline uuring: Küsitakse puugi hammustuse võimalust, sümptomite algust ja olemust. Tehakse üldine ja neuroloogiline uuring.

2. Seroloogilised veretestid (PEAMISED): Need tuvastavad viirusevastased antikehad (IgM ja IgG). IgM antikehad tekivad haiguse alguses ja viitavad äsja toimunud nakkusele. IgG antikehad tekivad hiljem ja jäävad pikaks ajaks, mis võib näidata ka varasemat kokkupuudet või vaktsineerimist. Veriproove võetakse tavaliselt kahes etapis (akuutse ja konvalestsentsi faasis), et tuvastada antikehade tõus.

3. Lumbaalpunktsioon (seljaajuvedeliku uuring): Võetakse seljaajuvedelikku analüüsiks. Puukentsefaliidi korral võib vedelikus olla suurenenud valgusisaldus ja rakkude arv (limfotsüüte).

4. Pildiuuringud: Ajukuju võidakse teha kompuutertomograafia (KT) või magnetresonantstomograafia (MRT), et välistada muud põhjused (nt ajuveresoonte kahjustus) või hinnata aju põletikulisi muutusi.

5. Viiruse eraldamine: Viiruse isoleerimine vere- või seljaajuvedeliku proovist on võimalik haiguse varases staadiumis, kuid seda tehakse harva spetsiaallaborites.

Puukentsefaliidi viirusele ei ole spetsiifilist viirusvastast ravimit. Ravi on toetav ja suunatud sümptomite leevendamisele ning tüsistuste ennetamisele.

• Hospitaliseerimine: Neuroloogilise faasiga patsiendid vajavad tingimata haiglaravi, sageli intensiivravi osakonnas.
• Sümptomaatiline ravi: palaviku alandamiseks kasutatakse paratsetamooli või ibuprofeeni. Veekadu täiendatakse infusiooniraviga. Tugeva peavalu või iivelduse korral võidakse manustada vastavaid ravimeid.
• Põletikuvastane ravi: Raske entsefaliidi korral võidakse kasutada kortikosteroide (nt metüülprednisoloon), et vähendada ajupõletikku ja turse.
• Neuroloogiline rehabilitatsioon: Päeval haigusest võib vajada pikka rehabilitatsiooni – füüsikalist ja kehalist teraapiat, logopeedi või psühholoogi abi, et toetada funktsioonide taastumist ja kohanemist võimalike puuetega.
• Profilaktika (ENIM TÄHTIS): Kõige tõhusam meetod on vaktsineerimine. Eestis on soovitatav kogu elanikkonna vaktsineerimine. Vaktsineerimiskava koosneb kolmest põhidoosist, millele järgnevad regulaarsed tuumdoosid.

Konsulteerige ARSTIGA kiiresti järgmistel juhtudel:

• Pärast puugi hammustust, kui te ei ole vaktsineeritud või kui puuk oli küljes üle 24 tunni ning teil hakkab 1-2 nädala jooksul (või kuni 28 päeva jooksul) ilmuma gripi sarnaseid sümptomeid (palavik, peavalu, lihasevalud).
• Igakülgselt, kui teil tekib järsk kõrge palavik, tugev peavalu, kaela jäikus, valgus- või helikartus, segasus, uimasus või tasakaaluhäired – ISEÄRANIS kui need sümptomid ilmuvad suve- või sügishooajal või pärast vabaõhutegevust.
• ERAKORRALISELT (kutsuge kiirabi 112), kui ilmnevad märgid raskest kesknärvisüsteemi kahjustusest: teadvusetuse süvenemine, krambid, halvatus või rasked hingamisraskused.

Oluline: Kui leiate küljest puugi, eemaldage see kiiresti ja korralikult (näiteks puugipihikuga). Puugi säilitamine alkoholis võib olla kasulik, kui hiljem tekib vajadus seda analüüsida (nt Borelioosi osas). Vaktsineerimata isikutele võib arst pärast hammustust kaaluda spetsiifilise immuno-globuliini manustamist ennetava mõju saavutamiseks, kuid see tuleb teha väga varakult (esimestel 96 tunnil).