peavalu ja palavik
Kirjeldus
Peavalu ja kehatemperatuuri tõus on kaks sagedasti koos esinevat sümptomit, mis võivad viidata nii lihtsale külmetusele kui ka tõsisemale haigusele. Nende kombinatsioon näitab sageli keha võitlust infektsiooni või põletikuga.
Peavalu on valulik tunne pea piirkonnas, mis võib olla terav, pulsseeriv või survetunne. Palavik on kehatemperatuuri tõus normaalväärtusest (umbes 37°C) kõrgemale, tavaliselt üle 38°C. Need kaks sümptomit koos on keha immuunsüsteemi reaktsioon. Palavikku põhjustavad pürogenid – ained, mis häirivad ajus asuvat termoregulatsioonikeskust, seades keha temperatuuri kõrgemaks, et võidelda patogeenidega. Peavalu võib tekkida veresoonte laienemisest, põletikulistest protsessidest või organismi üldisest stressist, mis on seotud palavikuga. Selline duum on tihe külmetuste, gripivirusinfektsioonide ja teiste põletikuliste haiguste kaaslane.
- Viirushaigused: gripivirus, külmetushaigus, COVID-19, adenoviirus.
- Bakteriaalsed infektsioonid: kõri-, kõrva- või ninapõletik, kus palavik on selgem märk.
- Väsimus, pinge ja stress, mis võivad esile kutsuda pingest põhjustatud peavalusid ja samas nõrgendada immuunsüsteemi.
- Dehidratatsioon (vedelikupuudus): eriti palaval ajal või füüsilise koormuse ajal.
- Siinuside (kõrvalõõnte) põletik või umbus, mis põhjustab survetunnet näo ja pea piirkonnas.
- Meningiit või entsefaliit (aju või ajukelme põletik): iseloomulik on väga tugev peavalu, jäik kael, valguse kartus ja kõrge palavik.
- Süstemaatne põletikuline haigus (nt lupus).
- Mõned viirushaigused, nagu denguepalavik või puukentsefaliit.
- Kopsupõletik või neerupõletik, kus palavik on kõrge ja kaasneb hingamisteede või kuseerituse sümptomitega.
- Sepsis (veremürgistus): eluohtlik seisund, mille korral infektsioon on levinud verre.
Kui sümptomid on kerged ja puuduvad hädaolukorra märgid, võite proovida järgmist:
1. Puhka – võta piisavalt puhkust, väldi füüsilist ja vaimset koormust.
2. Joo piisavalt – tarbi palju selget vedelikku (vesi, teed, supp) dehidratatsiooni vältimiseks ja keha jahutamiseks.
3. Temperatuuri alandamine – kasuta ülemlaual olevaid ravimeid, nagu paratsetamool (Paracetamol) või ibuprofeen (Ibumetin). Järgi ravimi tootja pakendil olevat annust või arsti soovitust. Ibuprofeenil on lisaks palavikku alandavale toimele ka põletikuvastane mõju.
4. Jahtuvad kompressid – pane niiske ja jahe rätik või märg lapike otsaesisele või kaelale, et leevendada peavalusid ja alandada kehatemperatuuri.
5. Tasuta keskkond – hoia toas jahedat õhku (umbes 18-20°C), ventileeri korralikult.
6. Välti – alkoholi, tugevaid füüsilisi koormusi ja kofeiini suures koguses, need võivad sümptomeid süvendada.
- Väga kõrge palavik (üle 39,5°C), mis ei lange pärast ravimite manustamist või langeb vähe.
- Jäik kael – ei saa lõuga rinnale puudutada, valu kaelaliigutamisel.
- Segasus, ajuseisundite muutus, raskused ärkamisega, väga tugev peavalu, mida on kirjeldatud kui "elus kõige tugevam peavalu".
- Irvakilöögid, valgus- või helikartus (fotofoobia/fonofoobia).
- Nahal tekkiv punane/violetne lööve, mis plekidena ei kahane survetega (võib viidata meningiidile).
- Rasked hingamisraskused, rindkere valu või ajupõletiku kahtlus.
- Palavik ja peavalu kestavad kauem kui 3-5 päeva ilma paranemiseta.
- Sümptomid on nii tugevad, et takistavad igapäevast tegevust (söömine, joomine, magamine).
- Tead, et oled hiljuti olnud tropikareisil või olnud kokkupuutes nakatumishädaolukorraga (nt puukentsefaliit, malaaria piirkond).
- Kaasnevad muud sümptomid, nagu pidev oksendamine, kõhuvalu, kuse tegemise valud või hingamisteede tugevad sümptomid.
- Väikelapsed (alla 3 kuu vanused) palavikuga ja peavaluga (nuttevus, pinevus) vajavad kiiret hindamist.