Paanikahäire

Paanikahäire on ärevushäire, mida iseloomustavad korduvad, ootamatud ja ülitugevad paanikahoo. Need hoog võivad tekitada sügavat hirmu ja füüsilist ebamugavustuni, segades oluliselt inimeste igapäevaelu ja elukvaliteeti.

Paanikahäire on krooniline ärevushäire, mille puhul esinevad korduvad, ootamatud paanikahood. Need on ägedad hirmu- või ebamugavustunnetega kaasnevad episoodid, mis jõuavad haripunkti minutite jooksul. Häire põhiosas on hirm uute hoogude ees ja nendega seotud käitumise muutused (näiteks vältimine). Seda peetakse biopsühhosotsiaalseks seisundiks, kus mängivad rolli nii neurokeemilised tegurid (näiteks serotoniini tasakaalutus), geneetiline eelsoodumus kui ka psühholoogilised tegurid nagu stress ja õpitud reaktsioonid.

Paanikahoo peamised füüsilised sümptomid
  • Südamepekslemine või kiirenenud pulss
  • Lihaste värisemine või raputamine
  • Vähipuhangud või külmavärinad
  • Hingeldus või lämbustunne
  • Rindkere valu või ebamugavustunne
  • Iiveldus või kõhuvalu
  • Peapööritus või minestustunne
  • Tunne, et kõik on ebaühtlane või tegelik (derealisatsioon) või tunne endast lahusolek (depersonalisatsioon)
Psühholoogilised sümptomid ja tagajärjed
  • Surmahirm või hirm kaotada vaimne tasakaal (hulluks minemise hirm)
  • Pidev mure uue paanikahoo pärast (oodatav ärevus)
  • Püsiv vältiv käitumine – inimesed võivad vältida kohti või olukordi, kus hoog varem on esinenud või kust on raske pääseda (nt avalik transport, tunglevad kohad)
  • Märkimisväärne stress, mis segab sotsiaalset, töö- või pereelu

Paanikahäire täpset põhjust ei tunta, kuid seda peetakse mitme teguri koosmõju tulemuseks. Peamised riskitegurid hõlmavad: geneetilist eelsoodumust (ligi haigestunud sugulased); biokeemilisi muutusi ajus, eriti seotud noradrenaliini, serotoniini ja GABA süsteemiga; isiksuseomadusi nagu negatiivne afekt või suurem stressitaluvus; ning elusündmusi nagu suur stress (kaotus, muutus), füüsiline haigus või trauma. Mõned ained (nikkel, kofeiin) võivad hooge esile kutsuda.

Diagnoosib tavaliselt psühhiaater või kliiniline psühholoog läbi üksikasjaliku kliinilise intervjuu. Tähtis on välistada teised meditsiinilised seisundid, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid (nt hüpertüreoos, südamehaigused, hingamisteede haigused). Selleks võidakse tellida veretööd, südame EKG või muid uuringuid. Diagnoosi kinnitamiseks kasutatakse rahvusvahelisi diagnostilisi kriteeriume (nt DSM-5 või ICD-10). Spetsiaalsed küsimustikud (nt Panic Disorder Severity Scale) aitavad hinnata haiguse raskusastet.

Paanikahäire ravi põhineb kahel samal olulisel komponendil: psühhoteraapial ja/või ravimite kasutamisel. Kuldstandardiks psühhoteraapias on kognitiiv-käitumuslik teraapia (KKT), mis keskendub paanikahoode tekitanud mõtete ja käitumismustrite tuvastamisele ning muutmisele. Ravimitena kasutatakse selektiivseid serotoniini tagasihaarde inhibiitore (SSRI-d) või serotoniini-noradrenaliini tagasihaarde inhibiitore (SNRI-d), mis on antidepressandid, mis reguleerivad ajukeemiat. Lühiajaliseks leevenduseks võib määrata beensodiasepiine, kuid nende pikaajaline kasutamine ei ole soovitatav sõltuvusriski tõttu. Oluline on ka eneseabistrateegiate õppimine, korrapärane füüsiline aktiivsus, stressihaldus ja tasakaalustatud toitumine.

On oluline otsida professionaalset abi, kui: sul on esinenud ootamatuid, ülisuure hirmuga paanikahoode; sa tunned pidevat hirmu uue paanikahoo ees; sa oled hakanud vältima teatud olukordi või kohti sellepärast, et kardad paanikahoo teket; sümptomid segavad su tööd, õpinguid või suhteid; või sul on paanikahoogude ajal või pärast neid enesevigastamise või enesetapu mõtted. Ära oota, kuni olukord halveneb – varane sekkumine parandab tulemusi oluliselt.

Seotud uuringud: Paanikahäire

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!