Unetususevuse indeks

Kirjeldav

Näitaja kohta

Unetususevuse indeks (ISI) on lühike ja usaldusväärne küsimustik, mis on mõeldud unetuse sümptomite raskusastme objektiivseks hindamiseks. Seda kasutatakse nii diagnoosimiseks, ravi kavandamiseks kui ka selle tõhususe jälgimiseks kliinilises praktikas.

Funktsioon
  • Hindab unetuse sümptomite raskusastet ja nende mõju patsiendi igapäevaelule.
  • Võimaldab jälgida muutusi aja jooksul ning hinnata ravi efektiivsust.
Struktuur ja sisu
  • Koosneb 7 küsimusest, mis hõlmavad unetuse sagedust, raskusastet, rahulolu une kvaliteediga ja päevast toimivust.
  • Iga küsimuse eest antakse punktid skaalal 0 kuni 4, kokku saadav skoor on vahemikus 0–28.
Protseduur
  • Patsient täidab küsimustiku iseseisvalt või arsti/psühholoogi juhendamisel. Vastamine võtab aega umbes 5–10 minutit.
  • Küsimustik hõlmab teemasid nagu unealgatuse, une säilitamise raskused, liiga vara ärkamine, rahulolu une kvaliteediga, unetuse mõju päevasele toimivusele ning teiste märgatavus unetuse probleemidest.
Ettevalmistus
  • Erilist füüsilist ettevalmistust ei vaja. Oluline on, et patsient hindaks oma unesümptomeid viimase 2 nädala jooksul.
Skoori tähendus
  • 0–7 punkti: Puudub kliiniliselt oluline unetus.
  • 8–14 punkti: Kerge unetuse häire. Võib vajada lihtsamaid käitumuslike meetodite sekkumisi.
  • 15–21 punkti: Mõõdukas unetuse häire. Soovitatav on põhjalikum hindamine ja sageli spetsiifiline ravi.
  • 22–28 punkti: Raske unetuse häire. Nõuab kiiret ja intensiivset ravist süvenemist.
Kõrge skoori tähendus
  • Viitab olulisele unetusele, mis mõjutab negatiivselt meeleolu, kontsentreerumisvõimet ja elukvaliteeti.
  • Võib olla seotud teiste psüühika- või somaatiliste haigustega (nt ärevus, depressioon, krooniline valu).
Kliinilised stsenaariumid
  • Kui patsient esitab kaebusi unetuse kohta (raskused uneleminekuga, sagedased ärkamised, liiga vara ärkamine).
  • Unetuse sümptomite muutumise jälgimiseks aja jooksul.
  • Enne unetuse ravi algatamist ja selle tõhususe hindamiseks pärast ravi.
Spetsialistid
  • Uuringut kasutavad sageli psühhiaatrid, neuroloogid ja unemeditsiini spetsialistid.
  • Seda võivad rakendada ka perearstid või kliinilised psühholoogid esmaseks skriininguks.