GAD-7 test
Kirjeldav
Näitaja kohta
GAD-7 test on lühike 7-punktine enesetestimise küsimustik, mida kasutatakse üldise ärevushäire (GAD) sümptomite tuvastamiseks ja hindamiseks. See võimaldab kiirelt ja usaldusväärselt hinnata ärevuse taset viimase kahe nädala jooksul. Testi tulemused annavad olulist teavet patsiendi vaimse tervise kohta ja aitavad määrata edasise abi vajadust.
Funktsioon
- Kiire ärevuse sümptomite screening ja hindamine
- Üldise ärevushäire (GAD) tuvastamine
- Abitähtsusega kliinilise otsuse toetamine
Päritolu ja struktuur
- 7-punktine küsimustik, mis põhineb DSM-IV kriteeriumidel
- Iga küsimus hindab konkreetset ärevussümptomi sagedust
- Kasutatakse nii esmase hindamise kui ka ravi jälgimiseks
Protseduur
- Patsient täidab küsimustiku iseseisvalt või juhendamisega.
- Iga seitsmest küsimusest küsib konkreetse ärevussümptomi esinemissagedust viimase kahe nädala jooksul.
- Vastused antakse 4-punktilisel skaalal: 0 (üldse mitte), 1 (mõni päev), 2 (roh kui pool päevadest), 3 (peaaegu iga päev).
- Kogu skoor saadakse kõigi vastuste summeerimisega (võimalik skoor 0 kuni 21).
- Testi läbiviimine võtab aega umbes 2-5 minutit.
Skoori tähendus ja ärevuse tase
- 0–4: Minimaalne ärevus. Ärevussümptomid puuduvad või on väga vähesed. Kliinilist sekkumist ei ole vaja.
- 5–9: Kerge ärevus. Võib viidata kergele ärevushäirele. Soovitatav on jälgimine või psühhoedukatsioon.
- 10–14: Mõõdukas ärevus. Tõenäoliselt on olemas kliiniliselt oluline ärevushäire. Soovitatav on täiendav hindamine ja kaaluda ravi (näiteks psühhoteraapia).
- 15–21: Tõsine ärevus. Näitab tõsist ärevushäiret, mis sageli mõjutab igapäevaelud. On vajalik kiire ja intensiivne sekkumine (teraapia ja/või ravimid).
Mida kõrge skoor võib tähendada?
- Kliinilise üldise ärevushäire (GAD) olemasolu
- Teiste ärevus- või meeleoluhäirete sümptomid (nt paanikahäire, depressioon)
- Vajadus täpsema psühhiaatrilise hindamise järele
- Näitaja ravi vajadusele ja edasise progressi jälgimise aluseks
Kliinilised olukorrad
- Kahtlus üldise ärevushäire või muu ärevushäire olemasolu korral
- Patsiendi kaebused pideva muretsemise, rahutuse või pingelise oleku kohta
- Rutiinne vaimse tervise kontroll erinevates meditsiinisektori seadetes
- Ravi (teraapia või farmakoteraapia) efektiivsuse jälgimine aja jooksul
Kes tellib või soovitab testi?
- Perearstid (peremeditsiini eriarstid)
- Psühhiaatrid ja psühholoogid
- Vaimse tervise spetsialistid nõustamiskeskustes
- Muud eriarstid (nt neuroloogid, sisehaiguste arstid), kes kahtlustavad ärevust patsiendi sümptomite põhjal
Seotud uuringud
Seotud haigused
Ärevushäire
90%
Ärevushäire
85%
Paanikahäire
75%
Posttraumaatiline stressihäire
75%
Sotsiaalne foobia (Sotsiaalne ärevushäire)
70%
Agorafoobia
70%
Depressioon
70%
Spetsiifiline foobia
65%
Äge stressihäire
65%
Suur depressioon
65%
Obssessiiv-kompulsiivne häire
60%
Kohanemis häire
60%
Düstüümia (püsiv depressioonihäire)
60%
Hooajaline afektiivne häire
55%
Otsi näitajat
11-dehidrotromboksaani B2
11-deoksükortisool
13q deletsiooni uuring
14-3-3 valk CSF-is
16-alfa-hüdroksüestron
17-alfa-hüdroksüprogesteroon
17-hüdroksüprogesteroon
1q amplifikatsiooni uuring
2-hüdroksüestrioon
2-metoksüestron
2-tunnine glükoositaluvuse test
216 toidu intolerantsuse uuring
24 tunni uriinikreatiinini tase
24-tunnine Holteri monitorimine
24-tunnine pH-meetria
24-tunnine uriinalbumiin
24-tunnine uriini fosfor
24-tunnine uriini kaalium
24-tunnine uriini tsüstiin
24-tunnine uriini valkproteiin
Ärevus
primary
Pidev ärevus
primary
Paaniahoogus
primary
Paanikahoog
primary
Stressi tunne
primary
Rahutustunne
secondary
Raske rahuneda
secondary
Ei saa magada
secondary
ei saa magama
secondary
Halv uni
secondary
Unehäired
secondary
Unehäired
secondary
Unehäire
secondary
Magamisprobleemid
secondary
puudub soovi midagi teha
secondary
Söömise vähesed (isu puudumine)
secondary
Suhtlemiskiirus
secondary
Elu mittesoomine
secondary