GAD-7 test

Kirjeldav

Näitaja kohta

GAD-7 test on lühike 7-punktine enesetestimise küsimustik, mida kasutatakse üldise ärevushäire (GAD) sümptomite tuvastamiseks ja hindamiseks. See võimaldab kiirelt ja usaldusväärselt hinnata ärevuse taset viimase kahe nädala jooksul. Testi tulemused annavad olulist teavet patsiendi vaimse tervise kohta ja aitavad määrata edasise abi vajadust.

Funktsioon
  • Kiire ärevuse sümptomite screening ja hindamine
  • Üldise ärevushäire (GAD) tuvastamine
  • Abitähtsusega kliinilise otsuse toetamine
Päritolu ja struktuur
  • 7-punktine küsimustik, mis põhineb DSM-IV kriteeriumidel
  • Iga küsimus hindab konkreetset ärevussümptomi sagedust
  • Kasutatakse nii esmase hindamise kui ka ravi jälgimiseks
Protseduur
  • Patsient täidab küsimustiku iseseisvalt või juhendamisega.
  • Iga seitsmest küsimusest küsib konkreetse ärevussümptomi esinemissagedust viimase kahe nädala jooksul.
  • Vastused antakse 4-punktilisel skaalal: 0 (üldse mitte), 1 (mõni päev), 2 (roh kui pool päevadest), 3 (peaaegu iga päev).
  • Kogu skoor saadakse kõigi vastuste summeerimisega (võimalik skoor 0 kuni 21).
  • Testi läbiviimine võtab aega umbes 2-5 minutit.
Skoori tähendus ja ärevuse tase
  • 0–4: Minimaalne ärevus. Ärevussümptomid puuduvad või on väga vähesed. Kliinilist sekkumist ei ole vaja.
  • 5–9: Kerge ärevus. Võib viidata kergele ärevushäirele. Soovitatav on jälgimine või psühhoedukatsioon.
  • 10–14: Mõõdukas ärevus. Tõenäoliselt on olemas kliiniliselt oluline ärevushäire. Soovitatav on täiendav hindamine ja kaaluda ravi (näiteks psühhoteraapia).
  • 15–21: Tõsine ärevus. Näitab tõsist ärevushäiret, mis sageli mõjutab igapäevaelud. On vajalik kiire ja intensiivne sekkumine (teraapia ja/või ravimid).
Mida kõrge skoor võib tähendada?
  • Kliinilise üldise ärevushäire (GAD) olemasolu
  • Teiste ärevus- või meeleoluhäirete sümptomid (nt paanikahäire, depressioon)
  • Vajadus täpsema psühhiaatrilise hindamise järele
  • Näitaja ravi vajadusele ja edasise progressi jälgimise aluseks
Kliinilised olukorrad
  • Kahtlus üldise ärevushäire või muu ärevushäire olemasolu korral
  • Patsiendi kaebused pideva muretsemise, rahutuse või pingelise oleku kohta
  • Rutiinne vaimse tervise kontroll erinevates meditsiinisektori seadetes
  • Ravi (teraapia või farmakoteraapia) efektiivsuse jälgimine aja jooksul
Kes tellib või soovitab testi?
  • Perearstid (peremeditsiini eriarstid)
  • Psühhiaatrid ja psühholoogid
  • Vaimse tervise spetsialistid nõustamiskeskustes
  • Muud eriarstid (nt neuroloogid, sisehaiguste arstid), kes kahtlustavad ärevust patsiendi sümptomite põhjal