Magamisprobleemid
Kirjeldus
Magamisprobleemid ehk unehäired on olukord, kus inimesel on raskusi magamisega, une kvaliteet on halb või ta ei püsi magades. See võib hõlmata raskusi magamajäämisega, sagedast ärkamist öösel või tundmust, et uni ei ole värskendav. Sellised probleemid on üsna levinud ja võivad mõjutada nii päevast toimivust kui ka üldist tervist.
Magamisprobleemid ehk unehäired viitavad erinevatele une segamistele, mis takistavad rahulolevat und. Unehäired võivad hõlmata raskusi magamajäämisega, ärkamist öösel või liiga vara ärkamist hommikul. Inimesel võib olla tunne, et uni ei ole sügav ega taastav. Füsioloogiliselt on uni elutähtis protsess, mille käigus keha ja aju taastuvad, mälud kinnistuvad ja hormonaalsed tasemed tasakaalustuvad. Kui uni on häiritud, võib see põhjustada väsimust, halba kontsentratsiooni, meeleolu kõikumisi ja pikaajaliselt tõsisemaid terviseprobleeme.
- Stress ja ärevus
- Väsimus või ülepingutus
- Ebakorrapärane magamise graafik
- Liigne kofeiini, alkoholi või nikotiini tarbimine
- Keskkonnategurid (nt valgus, müra, kõrge temperatuur)
- Vale toitumine (nt söömine hilisõhtul)
- Liigne ekraanide kasutamine enne magamist
- Füüsilise aktiivsuse puudumine või liigne trenn õhtul
- Krooniline unetus (insonnia)
- Uneapnoe (hingamise peatused unes)
- Restless legs sündroom (rahutute jalgade sündroom)
- Narkolepsia (äkiline unehoog päevasel ajal)
- Depressioon või ärevushäired
- Krooniline valu (nt liigesevalu, peavalud)
- Hormonaalsed muutused (nt menopaus, kilpnäärme häired)
- Neuroloogilised häired (nt Parkinsoni tõbi)
- Ravimite kõrvaltoimed
- Südame-veresoonkonna haigused
Enne arsti poole pöördumist võid proovida järgmisi meetmeid, et parandada une kvaliteeti: 1. Loo regulaarne magamise rutiin – mine magama ja tõuse üles samal ajal iga päev, ka nädalavahetustel. 2. Väldi kofeiini, alkoholi ja nikotiini vähemalt 4-6 tundi enne magamist. 3. Tegele lõõgastustehnikatega (nt meditatsioon, sügav hingamine, progressiivne lihaste lõdvestamine). 4. Loo mugav magamiskeskkond – pimedus, vaikus, temperatuur 18-20°C, kvaliteetne madrats ja padj. 5. Väldi ekraanide (telefon, arvuti, TV) kasutamist vähemalt tunni aja enne magamist, sest sinine valgus pärsib melatoniini tootmist. 6. Päevasel ajal viibuta piisavalt valguses ja ole füüsiliselt aktiivne, kuid väldi intensiivset trenni õhtul. 7. Kui sa ei jää 20-30 minutiga magama, tõuse üles ja tee midagi rahustavat, kuni tunnet uuesti und. 8. Kui vajad, võid proovida looduslikke abivahendeid, näiteks teed kamomillaga või melatoniini toidulisandeid (enne arsti nõu). Kui probleemid jätkuvad üle kolme nädala, pöördu arsti poole.
- Magamisprobleemidega kaasnevad rasked hingamisraskused, valu rinnus või südame pekslemine
- Äkiline muutus nägemises, kõnes või liigutustes (võib viidata insuldile)
- Kõrge palavik koos kaela jäikusega või teadvusehäiretega
- Enesetapu mõtted või sügav meeleheide, mis on seotud magamatuse pärast
- Äkiline ja tugev peavalu, mida varem pole olnud
- Magamisprobleemid kestavad üle kolme nädala, hoolimata kodustest meetmetest
- Sagedased ärkamised öösel hingamisraskuste või lämbumistundega
- Partner märkab, et sul peatub hingamine unes (võimalik uneapnoe)
- Pidev väsimus päevasel ajal, mis segab igapäevast tegevust
- Märgatav meeleolumuutus, ärritus või depressioon, mis on seotud unepuudusega
- Pidev valu, mis takib magamist
- Ravimite sõltuvus unetablettidest või muudest uneabivahenditest
- Kahtlus narkolepsia või restless legs sündroomi osas