Stressi tunne

Kirjeldus

Stressi tunne on kehaline või emotsionaalne vastus psühholoogilisele pingele, mis võib tekitada mitmesuguseid tundeid ja sümptomeid.

Stressi tunne on keha looduslik reaktsioon välise või sisemise surve tõttu. Stressihormoonid nagu kortisool ja adrenaliin vabanevad, et valmistada keha kiireks reageerimiseks („võitle või põgene“ reaktsioon). See võib avalduda pinge, rahutus, väsimuse või kehaliste muutustena (nt südamepekslemine). Ajutine stress on normaalne, kuid pidev või äge stress võib mõjutada tervist.

Sagedased ja mitteohtlikud põhjused
  • Igapäevased pingutused (nt töökoormus, õpingud)
  • Isiklikud probleemid (nt suhted, rahalised mured)
  • Ajutised elumuutused (nt kolimine, uus töö)
  • Väsimus ja une puudus
  • Liigne kofeiini või alkoholi tarbimine
Tõsisemad haigused või hoiatussümptomid
  • Ärevushäired või depressioon
  • Kroonilised valud (nt peavalud, lihaspinged)
  • Südame-veresoonkonna häired (nt kõrge vererõhk, südameprobleemid)
  • Hormonaalsed tasakaalutused (nt kilpnäärme häired)
  • Pikaajaline immunosüsteemi nõrgenemine, mis võib põhjustada sagedasemat haigestumist

Kui stressi tunne on kerge või ajutine, võid proovida järgmist:

  • Puhka piisavalt ja taga kvaliteetset und.
  • Harjota lihasrelaksatsiooni või sügavat hingamist (nt 4-7-8 tehnikat).
  • Vähenda kofeiini ja alkoholi tarbimist.
  • Tegutse regulaarselt – kerge liikumine toetab meeleolu parandamist.
  • Kasuta ajaplaneerimist, et vähendada ülekoormust.
  • Kui vaja, võta lühiajalisi ravimeid (nt valuvaigisteid peavalu korral), kuid konsulteeri enne arstiga.
  • Räägi lähedastega või pöördu professionaalse nõu poole, kui tunne muutub ülejõu käivaks.
Kiireloomulised sümptomid (vaja kohest meditsiinilist abi)
  • Rinnapiin, hingeldus või südame rütmihäired, mis võivad viidata südameprobleemidele.
  • Äkiline nägemis-, kõne- või tasakaaluhäire – võib olla insuldi märk.
  • Pikaajaline teadvusekaotus või segasus.
  • Enesetappumõtted või tugev meeleheitlikkus.
  • Äge paanikahoog, mida ei suuda kontrollida.
Kroonilised või halvenevad sümptomid (vaja arsti konsultatsiooni)
  • Stressi sümptomid kestavad üle kuu ja mõjutavad oluliselt igapäevaelu.
  • Pidevad peavalud, unehäired või kaalulangus ilma selge põhjuseta.
  • Võimetus teha oma tavapäraseid tegevusi tööl või kodus.
  • Pidev ärevus või depressiooni tunnused, mis ei parane isehoidmise meetoditega.
  • Kehalised sümptomid (nt pidev iiveldus, kõhukrambid), mis on seotud stressiga.