Unehäired
Kirjeldus
Unehäired on probleemid une kvaliteedi, mustri või kestusega, mis võivad põhjustada päevast väsimust, keskendumisraskusi ja halvenenud heaolu.
Unehäired on seisundid, mis segavad normaalset une tsüklit – nii une algust (magamajäämine), sügavust kui ka pidevust. Unetoon võib olla rahulik, kuid ärkvelolek aeg-ajalt normaalne. Kui une probleemid muutuvad kroonilisteks ja mõjutavad päevast elu, on tegemist unehäiretega. Need võivad hõlmata raskusi magamajäämisega, liiga vara ärkamist, katkestatud und või mitterahustavat und, mis ei anna puhkust.
- Stress, ärevus või mured
- Vale unehügieen (nt ebaregulaarne magamise ajakava, ekraanide kasutamine enne magamajäämist)
- Keskkonnategurid (valgus, müra, liiga soe/kilm tuba)
- Elustiilitoitud (liigne kofeiini või alkoholi tarbimine, füüsilise aktiivsuse puudumine)
- Lühiajaline haigus või valud
- Insomnia (krooniline unetus)
- Uneapnoe (hingamise peatused unes)
- Restless Legs sündroom (rahutute jalgade sündroom)
- Narcolepsy (narkolepsia – äkiline unisus päevase aja jooksul)
- Tsirkadiaanrütmi häired (biologilise kella häired, nt öövahetuse tõttu)
- Psüühikahäired (näiteks depressioon, ärevushäired)
- Kroonilised valud (nt artriit, seljavalu)
- Mõned ravimid või ainete tarvitamine
Enne arsti poole pöördumist võid proovida parandada oma unehügieeni: 1) Loo regulaarne magamise rutiin – mine magama ja tõuse üles samal ajal iga päev, ka nädalavahetustel. 2) Tee magamistoad rahulikuks, pimedaks ja jahedaks. 3) Välti kofeiini, nikotiini ja rasvast toitu mõni tund enne magamaminemist. 4) Võta päevasel ajal regulaarselt füüsilist harjutust, kuid mitte hiljem kui 3-4 tundi enne magamajäämist. 5) Piira päevast uinakut (mitte üle 20-30 minuti) ja välti neid hiliselt pärastlõunal. 6) Kasuta voodit peamiselt magamiseks ja seksiks – välti seal söömist, töötamist või telefonis surfamist. 7) Enne magamajäämist proovi lõdvestavaid tehnikaid (nt sügav hingamine, kerge venitamine, loe raamatut). Kui need meetodid ei aita mitu nädalat, on aeg konsulteerida arstiga.
- Äkiline ja täielik unetus, mis on seotud erutusega, hallutsinatsioonidega või psühhotiliste sümptomitega.
- Une apnoe sümptomid: valjusti norskamine, hingamise peatud unes (mida partner märkab), äkiline ärkamine lämbumistunnetega või läkastamisega.
- Unes või ärkvelolekul tekkinud raskused hingamisega või rinnusvalu.
- Unehäired kestavad üle 3-4 nädala ja mõjutavad oluliselt su päevast toimivust (töö, kool, sõiduohtlikkus).
- Koged öisel ajal korduvaid jalgade liigutamise tungi (Restless Legs sündroom).
- Tekib äkiline päevane unisus, mis võib põhjustada „uni-atakke“ (narkolepsia kahtlus).
- Lood, et unehäire võib olla seotud ravimite või teiste tuvastatud terviseprobleemidega (nt kõrge vererõhk, südamehaigus).
- Une probleemid on kaasas masenduse, sügava ärevuse või enesetappumõtetega.