Ärevus

Kirjeldus

Ärevus on tunne, mis hõlmab pidevat muret, hirmu või rahutust. See võib esineda erineva intensiivsusega ja sagedusega, häirides igapäevast elu või tekitades füüsilisi tervisehäireid.

Mida tähendab ärevus?

Ärevus on keha loomulik reaktsioon stressile või ohutundele. Ajus vabanevad kemikaalid nagu adrenaliin ja kortisool, mis kiirendavad südame lööke, suurendavad hingamissagedust, põhjustavad higistamist ja valmistavad keha võitluseks või põgenemiseks. Ajutine ärevus on normaalne (nt enne olulist sündmust), kuid pidev või kontrollimatult tugev ärevus võib olla märk haiguslikust seisundist, nagu ärevushäire. Ärevus võib avalduda ka psühholoogiliselt, näiteks pideva mure tundena, raskustena keskenduda või ärrituvusena.

Levinumad põhjused

Levinud ja enamasti ohutud põhjused

Stress (nt töö-, pere- või rahalised mured)
Pingeolukorrad (nt eksamid, esinemised, suhtekonfliktid)
Liigne kofeiini, alkoholi või nikotiini tarbimine
Väsimus ja unepuudus
Toitumisharjumused (nt ebasoodsad toidud, söömata jätmine)
Ajutised elumuutused (kolimine, uus töö)

Tõsised haigused või hoiatusmärgid

Ärevushäired (nt üldistatud ärevushäire, paanikahäire, sotsiaalne ärevus)
Depressioon või muu meeleoluhäire
Kroonilised valud või tervisehäired (nt kilpnäärme probleemid, südamehaigused)
Ainekasutushäired (alkohol, narkootikumid või mõned ravimid)
Traumajärgne stressihäire (PTSD)
Neuroloogilised seisundid (nt dementsus) või krooniline stress

Abi kodus

Kergema või ajutise ärevuse korral võivad aidata järgmised meetodid:

Puhka piisavalt: Püüa säilitada regulaarne unerežiim (7–9 tundi öösel). Väsimus suurendab ärevust.
Väldi käivitajaid: Piira kofeiini (kohv, tee, energiajookid) ja alkoholi tarbimist, kuna need võivad ärevust süvendada.
Lõõgastustehnikad: Proovi sügavalt hinge tõmmata (diagragmaalhingamine), mediteerida, teha joogat või progressiivset lihaste lõdvestamist.
Füüsiline aktiivsus: Regulaarne liikumine (nt kõndimine, jooksmine, tantsimine) vähendab stressihormoone ja suurendab endorfiine, mis parandavad tuju.
Tervislik toitumine: Söö korrapäraselt, vali toite, mis on rikkad vitamiinidele (nt B-rühma vitamiinid) ja mineraalidele (magneesium). Väldi liigset suhkrut.
Sotsiaalne tugi: Räägi oma tunnetest usaldusväärsele sõbrale või pereliikmele. Võimalusel osale toetusgruppides.
Rutiini loomine: Struktureeritud igapäevane tegevus aitab vähendada ebakindlust ja stressi.
Ravimid: Võta arsti soovitatud ravimeid (nt rahusteid või antidepressante) ainult retsepti alusel ja järgides annustamise juhiseid. Ära ise ravimeid reguleeri.

Millal KIIRESTI pöörduda arsti poole?

Kiireloomulised sümptomid, mis vajavad kohest sekkumist

Rindkeres tugev valu või survetunne, eriti kui see levib käsivartesse või lõuga, mis võib viidata südameprobleemile
Õhusaamise raskused, lämbumistunne või astmataolised hingamishäired
Pidev paanika või hirm, et lähed hulluks või kaotad kontrolli
Enesetappumõtted, enesevigastamise kavatsused või tegelikud katsed
Ärevus, mis on seotud alkoholi või uimastite üledoosi või äkilise katkestamisega

Kroonilised või murestavad märgid, mis vajavad arsti konsultatsiooni

Ärevus, mis kestab pidevalt üle kuue kuu ja segab oluliselt töö- või igapäevaelu
Pidevad füüsilised sümptomid nagu peavalud, kõhukrambid, pearinglus, värimine või pidev väsimus
Unetus või isu muutused, mis põhjustavad kaalulangust või -tõusu
Ärevus, mis tekib ilma selge põhjuseta või on seotud traumaga (nt õnnetus, vägivald)
Muutused käitumises või mõtlemises, näiteks sotsiaalse eraldumise tendents või paranoilised mõtted

Seotud uuringud

Otsi sümptomit

Achillese kõõluse valu Achilleuse kõõluse valu Aeglane ejakulatsioon Aeglane mõtlemine Aeglane puls (Bradükardia) Aeglane pupilla reaktsioon Aeglane seedimine Aeglane südamelöök (Bradükardia) Aevastamishoogud Aevistamine tolmu tõttu Afoonia Afted (valged haavakesed suus) Äge kõhuvalu Äge kõrvavalu Äge seljavalu Äge seljavalul Ahenevõru Ajuseis Ajutine teadvuse kaotus (sünkoop) Ajuudu