Ärevusskaalad

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Ärevusskaalade tulemuste tõlgendamine

Üldine

Normid ja kliinilised lõiked erinevad oluliselt sõltuvalt kasutatavast skaalast. Tavaliselt jaotatakse saadud skoorid kategooriatesse: minimaalne, kerge, mõõdukas ja raske ärevus.

Mehed

Näide (GAD-7): 0-4 – minimaalne ärevus, 5-9 – kerge, 10-14 – mõõdukas, 15-21 – raske ärevus.

Naised

Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada patsiendi vanuse, soo, üldtervise ja teiste haiguslike seisunditega. Lõplikku diagnoosi teeb arst.

Näitaja kohta

Ärevusskaalad on standardiseeritud psühholoogilised testid ja küsimustikud, mida kasutatakse indiviidi ärevuse tunde taseme objektiivseks hindamiseks ja kvantifitseerimiseks. Need on olulised tööriistad nii diagnoosimiseks kui ka ravi efektiivsuse jälgimiseks.

Mis on ärevusskaalad?

Funktsioon

Ärevuse sümptomite ja nende raskusastme hindamine
Haiguse käigu jälgimine ja ravi tõhususe analüüs
Kliiniliste uuringute ja teadustöö toetamine

Päritolu ja tüübid

Levinud skaalad: Hamiltoni Ärevusskaala (HAM-A), GAD-7, State-Trait Anxiety Inventory (STAI)
Võivad olla enesenhinnangulised või kliiniku poolt täidetavad
Keskkonnasõbralikud ja kiired rakendamiseks

Uuringu läbiviimine

Protseduur

Enamasti täidab patsient või kliinik küsimustiku ise vastavalt juhistele.
Vastused hinnatakse tavaliselt Likerti skaala alusel (nt 0-st 4-ni).
Kogu protsess võtab aega 5 kuni 20 minutit, sõltuvalt skaala pikkusest.
Tulemused arvutatakse kokku vastuste punktide summaks.

Kõrged tulemused ärevusskaaladel

Psüühikahäired

Generaliseerunud ärevushäire (GAD)
Paanikahäire
Sotsiaalne ärevushäire
Post-traumaatiline stressihäire (PTSD)
Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)

Füüsilisest tervisest tingitud põhjused

Kroonilised valud
Hormonaalsed häired (nt hüpertüreoos)
Südame-veresoonkonna haigused
Ravi (mõned ravimid) või ainete tarvitamise kõrvalmõjud

Elustiil ja keskkond

Pidev stress elus või tööl
Unepuudus
Liigne kofeiini tarbimine
Traumeerivad elusündmused

Madalad tulemused ärevusskaaladel

Tavaline või tervislik seisund

Tavaline ärevuse tase, mis ei sega igapäevategevusi
Tõhus ravi (psühhoteraapia või ravimid)
Hea stressiga toimetulek ja tugevad toimetulekuoskused

Muud tegurid

Vastamise kalded (nt soov esineda paremana kui on)
Testi olukorra valestimõistmine
Varajane või kerge haigusjärk, mis veel testiga ei tabata

Indikatsioonid: millal tehakse ärevusskaalade test?

Sümptomite hindamisel

Püsivate murede, pingetundega, õudustega või paanikahoogude korral
Unetusega, kontsentratsiooniraskustega või pideva rahutuse tundmisega
Füüsiliste sümptomite (südamepekslemine, hingeldus) ilmnemisel ilma selge põhjuseta

Ravi ja jälgimine

Ärevushäire kahtlusel või diagnoosimisel
Psühhoteraapia või ravimravi tõhususe hindamiseks
Haiguse käigu regulaarseks jälgimiseks

Spetsialistid

Testi võib tellida või soovitada **psühhiaater**, **psühholoog** või perearst.
Testi tulemusi kasutatakse kliinilises otsustusprotsessis koos põhjaliku arstliku läbivaatusega.