Ärevusskaalad

Ärevusskaalad on standardiseeritud psühholoogilised testid ja küsimustikud, mida kasutatakse indiviidi ärevuse tunde taseme objektiivseks hindamiseks ja kvantifitseerimiseks. Need on olulised tööriistad nii diagnoosimiseks kui ka ravi efektiivsuse jälgimiseks.

Funktsioon
  • Ärevuse sümptomite ja nende raskusastme hindamine
  • Haiguse käigu jälgimine ja ravi tõhususe analüüs
  • Kliiniliste uuringute ja teadustöö toetamine
Päritolu ja tüübid
  • Levinud skaalad: Hamiltoni Ärevusskaala (HAM-A), GAD-7, State-Trait Anxiety Inventory (STAI)
  • Võivad olla enesenhinnangulised või kliiniku poolt täidetavad
  • Keskkonnasõbralikud ja kiired rakendamiseks
Protseduur
  • Enamasti täidab patsient või kliinik küsimustiku ise vastavalt juhistele.
  • Vastused hinnatakse tavaliselt Likerti skaala alusel (nt 0-st 4-ni).
  • Kogu protsess võtab aega 5 kuni 20 minutit, sõltuvalt skaala pikkusest.
  • Tulemused arvutatakse kokku vastuste punktide summaks.
Psüühikahäired
  • Generaliseerunud ärevushäire (GAD)
  • Paanikahäire
  • Sotsiaalne ärevushäire
  • Post-traumaatiline stressihäire (PTSD)
  • Obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)
Füüsilisest tervisest tingitud põhjused
  • Kroonilised valud
  • Hormonaalsed häired (nt hüpertüreoos)
  • Südame-veresoonkonna haigused
  • Ravi (mõned ravimid) või ainete tarvitamise kõrvalmõjud
Elustiil ja keskkond
  • Pidev stress elus või tööl
  • Unepuudus
  • Liigne kofeiini tarbimine
  • Traumeerivad elusündmused
Tavaline või tervislik seisund
  • Tavaline ärevuse tase, mis ei sega igapäevategevusi
  • Tõhus ravi (psühhoteraapia või ravimid)
  • Hea stressiga toimetulek ja tugevad toimetulekuoskused
Muud tegurid
  • Vastamise kalded (nt soov esineda paremana kui on)
  • Testi olukorra valestimõistmine
  • Varajane või kerge haigusjärk, mis veel testiga ei tabata
Sümptomite hindamisel
  • Püsivate murede, pingetundega, õudustega või paanikahoogude korral
  • Unetusega, kontsentratsiooniraskustega või pideva rahutuse tundmisega
  • Füüsiliste sümptomite (südamepekslemine, hingeldus) ilmnemisel ilma selge põhjuseta
Ravi ja jälgimine
  • Ärevushäire kahtlusel või diagnoosimisel
  • Psühhoteraapia või ravimravi tõhususe hindamiseks
  • Haiguse käigu regulaarseks jälgimiseks
Spetsialistid
  • Testi võib tellida või soovitada **psühhiaater**, **psühholoog** või perearst.
  • Testi tulemusi kasutatakse kliinilises otsustusprotsessis koos põhjaliku arstliku läbivaatusega.
Üldine Normid ja kliinilised lõiked erinevad oluliselt sõltuvalt kasutatavast skaalast. Tavaliselt jaotatakse saadud skoorid kategooriatesse: minimaalne, kerge, mõõdukas ja raske ärevus.
Meestele Näide (GAD-7): 0-4 – minimaalne ärevus, 5-9 – kerge, 10-14 – mõõdukas, 15-21 – raske ärevus.
Naistele Tulemuste tõlgendamisel tuleb arvestada patsiendi vanuse, soo, üldtervise ja teiste haiguslike seisunditega. Lõplikku diagnoosi teeb arst.

Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?

Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!