Elu mittesoomine

Kirjeldus

See on sügav tunne, et elul pole enam mõtet või soovi jätkata. See võib väljenduda pidevates negatiivsetes mõtetes, lootusetuses või aktiivsetes enesetapuideedes.

Elu mittesoomine on emotsionaalne seisund, kus inimene kogeb püsivat soovi elust loobuda või tunneb, et elul puudub väärtus. See ei ole iseloomuviga ega nõrkus, vaid tõsine sümptom, mis võib näidata aluseks olevat psüühikahäiret (nt raskekujulist depressiooni, ärevushäiret), põletikulist või neuroloogilist haigust. Aju keemilise tasakaalu häired, stress ja traumad võivad sellele kaasa aidata. See on keha ja vaimu häireabitav seisund, mitte isiku isiklik valik või ebaõnnestumine.

Psüühikahäired (kõige tavalisemad põhjused)
  • Raskekujuline depressioon
  • Bipolaarne häire
  • Ärevushäired
  • Traumajärgne stressihäire (PTSD)
  • Sõltuvushäired (alkohol, narkootikumid)
  • Skisofreenia või muud psühhootilised häired
Fuusilised tervisehäired
  • Kroonised valulikud haigused (nt vähk)
  • Hormonaalsed tasakaalutus (kilpnäärme talitlushäired)
  • Neuroloogilised haigused (dementsus, Parkinsoni tõbi)
  • Pikaajalised ravimid, mille kõrvalmõjud mõjutavad meeleolu
Elusündmused ja keskkonnategurid
  • Pikaajaline stress või põletik
  • Rasked kaotused (lähedase surm, abielu lõppemine)
  • Sotsiaalne isolatsioon ja üksindus
  • Majanduslikud raskused või töötu olek
  • Põhjalikud elumuutused

Oluline eeltähelepanu: Elu mittesoomise korral on kõige olulisem samm professionaalse abi otsimine. Iseseisvalt saab teha järgmist:

1. Pöörduge KOHE abi poole: Võtke ühendust kriisiabitelefoniga (nt Eluliin: 655 8088; Lapseabi: 116 111) või sõitage otse hädaabisse / psühhiaatrilisse kriisiabi.

2. Rääkige kellegagi: Jagage oma tundeid usaldusväärse inimesega (pere, sõber). Mitte jätta endasse.

3. Vältige otsustusi: Ärge langetage elumuutevaid otsuseid (lahkumine, töölt lahkumine) praeguses seisundis.

4. Loomine ohutus keskkond: Eemaldage oma ligipääsust võimalikud ohtlikud esemed (relvad, ravimid).

5. Püüdke säilitada rutiini: Võimalusel järgige regulaarset päevakava (söömine, magamine, kerge liikumine).

6. Ärge tarbige alkoholi või uimasteid: Need võivad sümptomeid oluliselt süvendada.

7. Kasutage toetavad ressursid: E-teenused (nt peaasi.ee, enesetunne.ee) pakuvad infot ja toetust.

KIIRLOOD (Kutsu KIIREMALT kiirabi või sõitage haiglasse):
  • Kui teil on konkreetne plaan enesetapu sooritamiseks.
  • Kui olete teinud enesetapukatse või on õnnestunud enesevigastada.
  • Kui tunnete, et ei suuda ennast kontrollida ja olete kohe ohus.
Pöörduge ARSTILE SAMAL PÄEVAL või järgmisel päeval:
  • Püsivad ja tungivald mõtted surmast või enesetapust.
  • Elu mittesoomisega kaasnev tõsine ärevus, paanikahood või psühhootilised sümptomid (kuulmine, nägemine).
  • Otseteede alkoholi või uimastite tarbimine, et valust pääseda.
  • Sotsiaalse täieliku eraldumine ja hoolitsematus iseenda eest.
  • Varased enesetapumõtted, mis muutuvad järjest sagedasemaks ja konkreetsemaks.