Unehäire
Kirjeldus
Unehäire ehk unepuudus on seisund, kus organism ei saa piisavalt puhkavat ja taastavat und, mis võib negatiivselt mõjutada tervist, meeleolu ja päevast toimimist. Tegemist on levinud terviseprobleemiga, mida ei tohiks ignoreerida.
Unehäire on olukord, kus une kvaliteet, kestus või mõlemad on piisavamad, et tagada organismi taastumine ja normaalne päevane funktsioneerimine. Füsioloogiliselt on uni elutähtis protsess, mille käigus aju töötleb infot, keha taastab kudemeid, vabaneb toksiinidest ja reguleerib hormoone. Kui und on liiga vähe, häiruvad need protsessid, mis võib põhjustada vaimse ja kehalise tervise halvenemist.
- Stress ja ärevus
- Ebaregulaarne unerežiim või "sotsiaalne unerežiim" (nt nädalavahetustel hiljem magamine)
- Halb unehügieen (nt ekraanide kasutamine enne magamajäämist, liiga soe magamistuba)
- Kofeiini või alkoholi liigtarbimine, eriti õhtuti
- Liigne füüsiline või vaimne koormus enne magamaminemist
- Välismõjud (nt müra, valgus)
- Lühiajaline elumuutus (nt beebi sünd, töövahetused, reisimine)
- Uneapnoe (hingamise peatamine unes)
- Rahutusjalgade sündroom
- Krooniline valu (nt artriit, seljavalud)
- Hormonaalsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired)
- Vaimsed tervisehäired (nt depressioon, ärevushäired)
- Mõned ravimid (nt mõned depressiooniravimid, verehoone ravimid)
- Neuroloogilised haigused (nt Parkinsoni tõbi)
Enne arsti poole pöördumist võid proovida parandada oma unehügieeni ja eluviisi:
1. Looge regulaarne unerežiim: Minema magama ja ärgake igal päeval samal ajal, ka nädalavahetustel.
2. Loobuge ekraanidest enne magama minekut: Süsinikdioksiidi sinine valgus segab melatoniini tootmist. Loobuge telefonidest, arvutitest ja televiisoritest vähemalt 1 tund enne magamaminemist.
3. Tagage mugav magamiskeskkond: Toas peaks olema pime, vaikne ja jahe (umbes 18-20°C). Investeerige heasse patjasse ja voodipesu.
4. Piirage stimulante: Vältige kofeiini ja nikotiini vähemalt 6 tundi enne magamaminemist. Vältige ka alkoholi, mis võib und segada.
5. Harjutage regulaarselt, kuid mitte enne magamaminemist: Füüsiline aktiivsus päeval aitab paremini magada, kuid intensiivne treening õhtul võib olla ergastav.
6. Ravi valu: Kui une häirib krooniline valu, konsulteerige arstiga valu leevendamiseks ohutute meetodite kohta.
7. Proovige looduslikke abinõusid: Soe vann või lõhnaküünal enne magamaminemist võib aidata lõdvestuda. Teed (nt kamomill, meliss) võivad ka aidata.
- Une järel tekkinud äkiline raskus kõndida, kõne häired või keha ühe poole nõrkus (võib viidata insuldile)
- Äkiline rindvalu või hingamisraskused öösel
- Pikaajaline unehäire, mis põhjustab olulist kaalulangust või hallutsinatsioone
- Unehäire, millega kaasneb rasked mõtetehäired või enesetapu mõtted
- Kuuldavad hingamispeatused unes (uneapnoe märk – partner võib seda märgata)
- Öised läbimärjaks tegevad higistamised ilma ilmse põhjuseta
- Pidev väsimus päeval, mis segab igapäevast elu ja töövõimet (nt juhil järjest auto pealt magamine)
- Unehäire, mis kestab kauem kui 3-4 nädalat, hoolimata heast unehügieenist ja elustiili muutustest
- Rahutusjalgade sündroomi sümptomid (ebamugav tunne jalgades, mis sunnib neid liigutama)