Raske rahuneda
Kirjeldus
Tunne, kus on raske oma mõtteid kontrollida, keskenduda või olla rahulik, hoolimata soovist seda teha. Sageli kaasneb rahutuse, pinge või ärevusega.
See on tunne, kus aju ja keha on "ülepingestatud" ning on raske lülituda puhkerežiimi. Autonoomne närvisüsteem (võitluse-või-põgenemise reaktsioon) võib olla aktiveerunud, tootes stressihormoone nagu kortisool ja adrenaliin. See hoiab keha valvelolekus, mis võib takista looduslikku lõdvestumist. See on keha viis öelda, et miski tekitab stressi või hirmu, olenemata sellest, kas tegelik oht on olemas või mitte. See võib olla nii vaimne kui ka kehaline rahutus.
- Äge stress (nt töö-, pere- või rahalised mured)
- Pinge või ärevus (nt olulise sündmuse eel)
- Vaimne väsimus või ülekoormus
- Liigne kofeiini või teini tarbimine
- Unehäired või ebapiisav puhkus
- Mõned ravimid (nt aistingute avaldajad, mõned astmaravimid)
- Ärevushäired (üldine ärevushäire, paanikahäire)
- Depressioon (millega võib kaasneda rahutus)
- Krooniline stress või põletikuline seisund
- Hüperaktiivsus ja tähelepanuhäire (ADHD) täiskasvanutel
- Hormonaalsed muutused (nt kilpnäärme ületalitlus, menopaus)
- Vaimsed traumaatilised kogemused (PTSD) või obsessiiv-kompulsiivne häire (OCD)
- Mõned neuroloogilised häired või ärritavate ainete kasutamine
Kui sümptomid on kerged ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Hingamisharjutused: Proovi 4-7-8 tehnikat (hinga sisse 4 sekundit, hoia hinge 7 sekundit, hinga välja 8 sekundit). See aktiveerab parasümpateetilise närvisüsteemi (lõdvestumise).
2. Liikumine: Kerge jalutuskäik või venitusharjutused võivad aidata kehas kogunenud pinget leevendada.
3. Meeleolukohad: Püüa tegevust, mis nõuab tähelepanu, näiteks kuula muusikat, loe raamatut või tee käsitööd.
4. Väldi ergutavaid aineid: Piira kofeiini, teini, energiajooke ja suhkrut, eriti õhtuti.
5. Korralik unehügieen: Loo rahulik õhturutiin ja püüa magada piisavalt.
6. Mõtete registreerimine: Kirjuta märkmikusse maha oma mured ja mõtted – see võib aidata neid korrastada.
7. Progressiivne lihaste lõdvestamine: Pinguta ja lõdvesta erinevaid lihasgruppe kehas, alates jalgadest kuni näoni.
- Rahutustunde kestus on pikem kui paar nädalat ja see segab igapäevast elu (tööd, suhteid, une).
- Rahutusele lisanduvad paanikahood (nt südamepekslemine, lämbumistunne, surmahirm).
- Sümptomid tekivad pärast uue ravimi võtmist.
- Kaasneb püsiv masendus, lootusetus või enesetapu mõtted.
- Kehalised sümptomid, nagu seletamatu kaalulangus, käte värin või südameprobleemid.
- Rahutusele lisandub segadus, peapööritus või teadvuse kaotus.
- Tekivad hallutsinatsioonid (nägemine või kuulmine midagi, mida teised ei näe/kuule).
- Raske rahutuse ajal tekivad rinnusvalu või hingamiserksus, mis võivad viidata südameprobleemidele.
- Rahutust põhjustab vaimse traumaga seotud mälupilt (flashback) ja isik on endale või teistele ohtlik.
- Äkiline, kontrollimatu ja vägivaldne raevuhood.