Fantomlõhnad
Kirjeldus
Fantomlõhnad ehk fantoomhaistmine on sensatsioon, mille korral inimene tunneb lõhna, mida tegelikult tema ümbritsevas keskkonnas pole. See võib olla ebameeldiv, õudne või isegi magus lõhn, mis paistab tulevat “seestpoolt”.
Fantomlõhnad on haistmishallutsinatsioonid. See tähendab, et teie haistmismeele närvid või ajus olevad haistmiskeskused saadavad signaale lõhnade kohta ilma, et väline lõhnaallikas oleks tegelikult olemas. Erinevalt tavapärastest lõhnadest, mida tunnetavad ka teised inimesed, on fantomlõhnad ainult teie enda subjektiivne kogemus. Need võivad olla pidevad või hüppeliselt ilmuvad. Haistmismeele närvid (olfatoornärvid) edastavad infot ninast otse ajju. Kui see infoedastusteekond on kahjustunud või hakkab iseändamatult tööle (nt põletiku, trauma või neuroloogilise häire tõttu), võib tekkida vale signaal, mida aju tõlgendab kui konkreetset lõhna.
- Viirushaigused (nt külmetushaigus, gripp, COVID-19), mis ajutiselt kahjustavad haistmiseelmeid.
- Kroonilised või ägedad kõrva-nina-kurkupõletikud, sinusidiidid, ninapolüübid.
- Peatraumad (peapõrutused), mis kahjustavad haistmiseelmeid või nende ühendusi ajuga.
- Mõned ravimid või kemikaalide kokkupuude.
- Hamba- ja igemedeprobleemid.
- Stress ja ärevus, mis võivad muuta närvisüsteemi tundlikkust.
- Neuroloogilised häired, nagu epilepsia (eriti haistmisajakäigud), Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi või migreen.
- Ajutuumorid või kasvajad, mis suruvad haistmisteid või aju piirkondi.
- Psüühikahäired (harvem), kus hallutsinatsioonid võivad olla üks sümptom.
- Süsteemsed haigused, nagu diabeet, neeru- või maksapuudulikkus.
- Parosmia – haistmismeele moonutuse üks vorm, kus tegelik lõhn muutub äärmiselt ebameeldivaks, kuid mõnikord võib esineda ka lõhna tekitamata.
Enne arsti juurde pöördumist võite proovida järgmist:
1. Puhke ja jälgimine: Puhka ja jälgi sümptomeid mõne päeva jooksul, eriti kui need on seotud hiljuti möödunud viirushaigusega. Haistmismeele taastumine võib võtta kuid.
2. Ninapuhastus ja niisutamine: Kasuta mereveepõhist ninasprayd või teed ninaõliga, et hoida nina limaskesti niisena ja puhastada ülemuslikku eritist.
3. Toitumise korrigeerimine: Veendu, et sa piisavalt vitamiine (eriti tsinki ja B-rühma vitamiine), mis on olulised närvisüsteemi ja meelte jaoks.
4. Stressi vähendamine: Tugev stress võib sümptomeid süvendada. Proovi lõõgastustehnikaid, nagu sügav hingamine, meditatsioon või kerge kehaline aktiivsus.
5. Päeviku pidamine: Kirjuta üles, millal fantomlõhnad ilmuvad, kui kaua need kestavad, kuidas neid kirjeldad ning mis toimus või mida sõid enne seda. See võib aidata arstil leida seoseid ja põhjust.
6. Välti ärritavaid aineid: Võimalusel välti tugevaid kemikaale, suitsu või muid teravaid lõhnu, mis võivad olukorra halvendada.
Tähtis: Ära kasuta ravimeid ilma arsti konsultatsioonita. Kui sümptomid ei parane või halvenevad, on arstiabi otsimine hädavajalik.
- Fantomlõhnad, mis ilmuvad koos järsu peavaluga, mida sa pole varem kogenud, või eriti tugeva peavaluga.
- Fantomlõhnad koos muude neuroloogiliste sümptomitega, nagu nägemishäired, kõne raskused, näo või jäsemete nõrkus/normitus, tasakaalukaotus või teadvuse muutused.
- Fantomlõhnad, mis ilmuvad pärast värsket peatraumat (peapõrutust).
- Fantomlõhnad koos krampidega või teadvusekaoga.
- Fantomlõhnad, mis püsivad kauem kui mõni nädal või muutuvad sagedasemaks ja tugevamaks.
- Fantomlõhnad, mis segavad oluliselt igapäevaelu (söömine, magamine, töötamine).
- Fantomlõhnad koos ninaverejooksu, püsiva nina ummistuse, näonärvi valuga või silmakahjustusega.
- Fantomlõhnad, mis kaasnevad ootamatul kaalulangusega või muude terviseprobleemidega.
- Kui olete üle 50-aastane ja fantomlõhnad on uus sümptom ilma selge põhjuseta (nt viirushaigus).