Halv uni
Kirjeldus
Halv uni on olukord, kus inimene ei saa piisavalt kvaliteetset und või tunneb end päeval pidevalt väsinuna, ilma et uni oleks taastav.
Uni on looduslik füsioloogiline protsess, mille käigus keha ja aju taastuvad. Halv uni tähendab, et une kvaliteet on madal või kestus on ebapiisav. See võib avalduda raskustena uinumisega, sagedase ülesäratamisega öösel, liiga varajase ärkamisega või tundmuse, et uni ei ole värskendav. Selline seisund segab päevast toimivust, põhjustades väsimust, tähelepanu- ja mäluprobleeme ning tujukõikumisi.
- Stress, mured või ärevus
- Ebaregulaarne elurütm ja uneaeg
- Liigne kofeiini (kohvi, teed, energiajookide) või alkoholi tarbimine
- Ebasobilik magamiskeskkond (liiga valge, müraine, soe või ebamugav voodi)
- Liigne ekraanide (telefon, arvuti) kasutamine enne magamaminekut
- Füüsilise aktiivsuse puudumine või liiga intensiivne treening õhtul
- Soodumused (nt magamine päeval või liiga pikad uinakud)
- Krooniline unetus (insomnia)
- Uneapnoe (hingamise peatumine öösel)
- Rahutusjalgade sündroom
- Masendus, ärevushäired või muud psüühikahäired
- Kroonilised valud (nt selja-, liigese- või peavalud)
- Mõned hormonaalsed häired (nt kilpnäärme talitlushäired)
- Ravimite kõrvaltoimed (nt mõned vere- ja südameravimid, antidepressandid)
- Neuroloogilised haigused (nagu Parkinsoni tõbi)
Enne arsti poole pöördumist võid proovida parandada une kvaliteeti järgmiste elustiili muutustega:
1. Loo une rutiin: Mine magama ja tõuse üles samal ajal iga päev, isegi nädalavahetustel.
2. Kohanda magamiskeskkonda: Toa temperatuur peaks olema jahe, tuba pime ja vaikne. Vajadusel kasuta kõrvatulpse ja pimendavaid kardinasi.
3. Piira stimulante: Väldi kofeiini ja nikotiini vähemalt 4-6 tundi enne magamist ning alkoholi, kuna see võib une kvaliteeti halvendada.
4. Loo lõdvestumisrituaal: Enne magamist tegevused nagu soe vann, rahulik muusika, lugemine või hingamisharjutused.
5. Seo voodi magamisega: Ära kasuta voodit söömiseks, töötamiseks või telgise vaatamiseks.
6. Regulaarne liikumine: Tegele füüsilise aktiivsusega regulaarselt, kuid vältige intensiivset treeningut 2-3 tundi enne magamist.
7. Valvesta söömist: Väldi rasvaseid või vürtsikaid roogasid õhtul süües. Kui on nälg, valge kerge näks (nt banaan, piim).
8. Piira ekraaniaega: Vähenda sinist valgust ekraanidelt vähemalt 1 tund enne magamist.
Kui need meetodid ei aita mitu nädalat, on soovitav konsulteerida arstiga.
- Öised lämbumis- või hingamislõpmetunded, vali norskamine koos hingamise peatustega (võib viidata uneapnoele)
- Pidev ja ülekaalukas päevane uimarus, mis segab sõidu- või tööohutust
- Rasked meeleoluhäired, püsiv masendus või ärevus, mis segab igapäevaelu
- Öised hirmutunded või luulud, mis ärkvel hoidvad
- Kroonilised, öösel halvenevad valud
- Märgatav kaalutõus või -langus ilma selge põhjuseta
- Kava või mõtted endale või teistele kahju tegemiseks
- Halva une püsivus üle 3 nädala, hoolimata elustiili parandamisest