Krooniline bronhiit

Krooniline bronhiit on pikaajaline kopsutorude põletik, mida iseloomustab krooniline köha ja limakogunemine. See on üks kopsuobstruktiivse haiguse (KOH) peamisi vorme ning võib oluliselt kahjustada hingamiselundeid ja halvendada elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravijuhtimine on olulised haiguse edasise kulgu aeglustamiseks.

Mis on krooniline bronhiit?

Krooniline bronhiit on pikaajaline (krooniline) kopsutorude limaskesta põletik. Diagnoos pannakse siis, kui köha limaga kestab enamasti kolm kuud aastas kahel järjestikusel aastal. Põletikuline reaktsioon ärritab kopsutorusid, põhjustades nende limaskesta paksenemist ja üleliigset lima eritumist. See pidev ärritus ja limakogunemine kitsendab hingamisteed, muutes hingamise raskemaks. Ajapikku võib püsiv põletik ja limaskesta kahjustus muuta kopsutorude seinad jäigemaks ja alaliselt kitsendada, mis viib kroonilise hingamistee takistuseni. See on pöördumatu seisund, kuid sümptomeid saab tõhusalt kontrollida.

Sümptomid

Peamised sümptomid

Krooniline köha, mis esineb peamiselt hommikuti või päevase aktiivsuse alguses.
Lima (sputum) eritumine köhides. Lima võib olla läbipaistev, valkjashall, kollane või roheline.
Väsimus ja üldine nõrkus.
Raske hingamine või hingamispuudulikkus (düspnoe), eriti füüsilise koormuse ajal.

Edasisenenud haiguse sümptomid

Sagedased hingamisteede infektsioonid (nt kopsupõletik).
Rindkere kokkutõmbed või kipitav tunne.
Siniskaelus (tsüanoos), mis on märk hapnikupuudusest veres.
Õhetunne ja palavik infektsiooni korral.
Kehakaalu langus ja lihasjõu nõrgenemine.

Põhjused ja riskitegurid

Peamiseks kroonilise bronhiidi põhjuseks on kopsude pikaajaline ärritus, mille peamine tegur on suitsetamine. Muid olulisi tegureid on: suitsetamine (ka passiivne suitsetamine), tööstuslikud või keskkonnasaasteained (tolm, kemikaalid, õhusaaste), korduvad hingamisteede infektsioonid lapsepõlves või täiskasvanueas ning perekondlik kalduvus hingamisteede haigustele. Vanus on samuti riskitegur, kuna haigus areneb tavaliselt välja pärast 40. eluaastat. Mõnel juhul võib põhjuseks olla geneetiline häire, mida nimetatakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkuseks.

Diagnostika

Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja füüsilistel uuringutel. Arst küsib köha iseloomu ja kestuse kohta. Oluline on spiromeetria, kus mõõdetakse hingamisfunktsiooni, et hinnata hingamistee takistust ja kopsude mahtu. Rindkere röntgen või arvutitomograafia (KT) võib olla vajalik, et välistada teisi kopsuhaigusi ja hinnata kopsukahjustuse ulatust. Võidakse teha ka vereanalüüs (hapniku ja süsihappegaasi sisalduse hindamiseks) ja südame uuringuid (nt EKG), südamehaiguste välistamiseks, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.

Ravi

Kroonilise bronhiidi ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, edasise kopsukahjustuse aeglustamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Ravijuhend sisaldab suitsetamisest loobumist, mis on absoluutselt vajalik. Ravimravi hõlmab bronhodilataatoreid (hingamisteed laiendavad inhalatsioonivaistud) ja glükokortikosteroide (põletikuvastased ained). Limaviskajaid (mukoliitikume) võidakse kasutada lima vedeldamiseks. Patsiendid vajavad sageli hingamisharjutusi ja füüsilist treeningprogrammi, et parandada kopsufunktsiooni. Rasketel juhtudel võib olla vajalik hapnikuravi. Oluline on ka gripivaktsineerimine ja pneumokokkvaktsiin, et vältida infektsioone, mis võivad haigust ägestada.

Millal pöörduda arsti poole?

Arstiga on vaja konsulteerida kohe, kui köha kestab rohkem kui kolm nädalat, muutub raskemaks või kaasneb palavik, rindkerevalu või ülimalt raske hingamine. Hädaolukorras (nt äge hingamispuudulikkus, sinine huulte või küünte värvus, segasus või teadvusehäired) tuleb viivitamatult kutsuda hädaabiteenistus (kiirabi). Regulaarne jälgimine on vajalik kõigil kroonilise bronhiitiga patsientidel, et hinnata haiguse kulgu ja kohandada raviplaani.

Seotud uuringud: Krooniline bronhiit

Allpool on uuringud, mille tulemus selle haiguse korral erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.

Uuringute väärtused tõusevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist kõrgem

Uuringute väärtused langevad

Selle haiguse korral on nende uuringute tulemus tavaliselt normist madalam

Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.

Arutelu

Jagage oma kogemust selle haiguse kohta: kuidas te seda märkasite, kuidas kulges diagnostika ja ravi. Teie lugu võib teisi aidata.

Kommentaare veel pole. Olge esimene!

Nimi *

E-post * (ei avaldata avalikult)

Kommentaar *

Nõustun arutelu reeglitega ja kinnitan, et vastutan oma kommentaari sisu eest ise. *

Arutelu reeglid

Üldsätted. Need reeglid reguleerivad kommentaaride avaldamist portaalis. Kommentaari avaldades kinnitate, et olete reeglitega tutvunud ja nendega nõus. Portaali administratsioonil on õigus reegleid igal ajal uuendada — kehtib avaldamise hetkel kehtiv redaktsioon.
Platvormi staatus. Portaal on üksnes tehniline platvorm, mis võimaldab kasutajatel avaldada oma arvamusi ja kogemusi. Portaal ei kontrolli kommentaare eelnevalt, ei toimeta neid ega ole nende autor, mistõttu ei vastuta kasutajate avaldatud sisu eest.
Vastutus sisu eest. Kommentaari sisu eest vastutab täies ulatuses selle avaldaja. Kommentaari avaldades kinnitate, et teie sisu ei riku õigusakte ega kolmandate isikute õigusi, ning kohustute hüvitama portaalile ja kolmandatele isikutele kõik teie kommentaarist tulenevad kahjud.
Keelatud sisu. Keelatud on avaldada: linke, reklaami ja enesereklaami; roppusi; solvanguid, kiusamist, laimu ja vihakõnet; enda või kolmandate isikute isikuandmeid (telefoninumbreid, aadresse, e-posti jne); üleskutseid mitte järgida arsti juhiseid või ravist loobuda; eksitavat meditsiinilist teavet; autoriõigusi rikkuvat või muul viisil ebaseaduslikku sisu. Süsteem lükkab osa sellisest sisust automaatselt tagasi, ülejäänu eemaldavad moderaatorid.
Mitte meditsiiniline konsultatsioon. Kommentaarid on kasutajate isiklikud arvamused ja kogemused — need ei ole meditsiiniline konsultatsioon, diagnoos ega raviotsus ega saa asendada tervishoiuspetsialisti hinnangut. Portaal ei vastuta kommentaaride sisu põhjal tehtud otsuste eest.
Isikuandmete töötlemine. Kommentaari avaldamisel salvestatakse ja säilitatakse: teie nimi, e-posti aadress, IP-aadress, seadme ja brauseri teave ning avaldamise aeg. Andmeid töödeldakse kommentaaride avaldamise, modereerimise ja väärkasutuse ennetamise eesmärgil, neid ei avaldata avalikult (välja arvatud teie nimi) ning need võidakse õigusaktidega ettenähtud korras edastada pädevatele asutustele. Teil on õigus oma andmetega tutvuda, nõuda nende parandamist või kustutamist — pöörduge portaalis toodud kontaktidel.
Sisu litsents. Kommentaari avaldades annate portaalile tasuta, mitteainuõigusliku, territoriaalselt piiramatu õiguse kommentaari avaldada, säilitada, modereerida ja portaalis tsiteerida.
Modereerimine ja kaebused. Portaali administratsioonil on õigus omal äranägemisel ja eelneva hoiatuseta eemaldada või toimetada mis tahes kommentaari, blokeerida rikkujate IP-aadresse ja piirata kommenteerimise võimalust. Sobimatust kommentaarist saate teatada nupuga „Teata" — teated vaatavad üle moderaatorid.
Lõppsätted. Reeglitele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Kui mõni reeglite säte tunnistatakse kehtetuks, jäävad ülejäänud sätted kehtima. Kommentaare saavad avaldada üksnes nende reeglitega nõustunud isikud — nõusolekut kinnitatakse vormi juures oleva märkeruudu abil.