Krooniline bronhiit
Kirjeldus
Krooniline bronhiit on pikaajaline kopsutorude põletik, mida iseloomustab krooniline köha ja limakogunemine. See on üks kopsuobstruktiivse haiguse (KOH) peamisi vorme ning võib oluliselt kahjustada hingamiselundeid ja halvendada elukvaliteeti. Õigeaegne tuvastamine ja ravijuhtimine on olulised haiguse edasise kulgu aeglustamiseks.
Krooniline bronhiit on pikaajaline (krooniline) kopsutorude limaskesta põletik. Diagnoos pannakse siis, kui köha limaga kestab enamasti kolm kuud aastas kahel järjestikusel aastal. Põletikuline reaktsioon ärritab kopsutorusid, põhjustades nende limaskesta paksenemist ja üleliigset lima eritumist. See pidev ärritus ja limakogunemine kitsendab hingamisteed, muutes hingamise raskemaks. Ajapikku võib püsiv põletik ja limaskesta kahjustus muuta kopsutorude seinad jäigemaks ja alaliselt kitsendada, mis viib kroonilise hingamistee takistuseni. See on pöördumatu seisund, kuid sümptomeid saab tõhusalt kontrollida.
- Krooniline köha, mis esineb peamiselt hommikuti või päevase aktiivsuse alguses.
- Lima (sputum) eritumine köhides. Lima võib olla läbipaistev, valkjashall, kollane või roheline.
- Väsimus ja üldine nõrkus.
- Raske hingamine või hingamispuudulikkus (düspnoe), eriti füüsilise koormuse ajal.
- Sagedased hingamisteede infektsioonid (nt kopsupõletik).
- Rindkere kokkutõmbed või kipitav tunne.
- Siniskaelus (tsüanoos), mis on märk hapnikupuudusest veres.
- Õhetunne ja palavik infektsiooni korral.
- Kehakaalu langus ja lihasjõu nõrgenemine.
Peamiseks kroonilise bronhiidi põhjuseks on kopsude pikaajaline ärritus, mille peamine tegur on suitsetamine. Muid olulisi tegureid on: suitsetamine (ka passiivne suitsetamine), tööstuslikud või keskkonnasaasteained (tolm, kemikaalid, õhusaaste), korduvad hingamisteede infektsioonid lapsepõlves või täiskasvanueas ning perekondlik kalduvus hingamisteede haigustele. Vanus on samuti riskitegur, kuna haigus areneb tavaliselt välja pärast 40. eluaastat. Mõnel juhul võib põhjuseks olla geneetiline häire, mida nimetatakse alfa-1-antitrüpsiini puudulikkuseks.
Diagnoos põhineb peamiselt anamneesil ja füüsilistel uuringutel. Arst küsib köha iseloomu ja kestuse kohta. Oluline on spiromeetria, kus mõõdetakse hingamisfunktsiooni, et hinnata hingamistee takistust ja kopsude mahtu. Rindkere röntgen või arvutitomograafia (KT) võib olla vajalik, et välistada teisi kopsuhaigusi ja hinnata kopsukahjustuse ulatust. Võidakse teha ka vereanalüüs (hapniku ja süsihappegaasi sisalduse hindamiseks) ja südame uuringuid (nt EKG), südamehaiguste välistamiseks, mis võivad põhjustada sarnaseid sümptomeid.
Kroonilise bronhiidi ravi on suunatud sümptomite leevendamisele, edasise kopsukahjustuse aeglustamisele ja elukvaliteedi parandamisele. Ravijuhend sisaldab suitsetamisest loobumist, mis on absoluutselt vajalik. Ravimravi hõlmab bronhodilataatoreid (hingamisteed laiendavad inhalatsioonivaistud) ja glükokortikosteroide (põletikuvastased ained). Limaviskajaid (mukoliitikume) võidakse kasutada lima vedeldamiseks. Patsiendid vajavad sageli hingamisharjutusi ja füüsilist treeningprogrammi, et parandada kopsufunktsiooni. Rasketel juhtudel võib olla vajalik hapnikuravi. Oluline on ka gripivaktsineerimine ja pneumokokkvaktsiin, et vältida infektsioone, mis võivad haigust ägestada.
Arstiga on vaja konsulteerida kohe, kui köha kestab rohkem kui kolm nädalat, muutub raskemaks või kaasneb palavik, rindkerevalu või ülimalt raske hingamine. Hädaolukorras (nt äge hingamispuudulikkus, sinine huulte või küünte värvus, segasus või teadvusehäired) tuleb viivitamatult kutsuda hädaabiteenistus (kiirabi). Regulaarne jälgimine on vajalik kõigil kroonilise bronhiitiga patsientidel, et hinnata haiguse kulgu ja kohandada raviplaani.