Hingamine trepist üles minnes
Kirjeldus
Hingeldus või kiirenenud hingamine tavalise füüsilise koormuse, nagu trepist ülesminek, ajal. See on levinud tunne, mis võib tuleneda nii lihtsast väsimusest kui ka sügavamatest terviseprobleemidest.
See on keha füüsioloogiline reaktsioon suurenenud hapuvajadusele. Trepist ülesminek on lihastele koormus, mis nõuab rohkem energiat. Selle tootmiseks vajab organism rohkem hapnikku. Kui südame-veresoonkond või kopsud ei suuda vajalikku hapnikuhulka piisavalt kiiresti tarnida, hakkab keha sügavamalt ja kiiremini hingama, et tasakaalustada hapniku defitsiiti. Lühiajaline hingeldus on tavaline, eriti kui inimesel puudub regulaarne füüsiline aktiivsus. Püsiv või halvenev hingeldus võib aga olla märk aluseks olevast haigusest.
- Halva füüsilise vormi tase: keha ei ole harjunud koormusega, süda ja kopsud on nõrgad.
- Ülekaalulisus: lisakaal koormab südametööd ja liikumist.
- Vanus: lihasjõu ja südame-vaskulaarse süsteemi efektiivsus väheneb aja jooksul.
- Anksioossus või paanikahood: hingamist võivad mõjutada stress ja hirm.
- Kõrge kõrgus: õhus on vähem hapnikku.
- Raske esemete kandmine koormuse ajal.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK): kopsude kahjustus põhjustab õhu väljatõmbe raskusi.
- Astma: bronhide ahenemine piirab õhuvoolu.
- Südamepuudulikkus: süda ei pumba verd piisavalt efektiivselt, mis põhjustab vedeliku kogunemist kopsudesse (kopsuturse).
- Isheemiline südamehaigus või angiina pektoris: südame lihasele piisava verevarustuse puudumine (krooniline või äge).
- Anemia: veres on vähem hemoglobiini, mis kandib hapnikku.
- Kopsufibroos: kopsukoe jäigastumine ja armistumine.
- Kopsuemboolia: veresomu sulgus kopsudes.
- Metaboolsed häired, nagu kilpnäärme talitlushäired.
Kui hingeldus on kerge ja ilmneb ainult suure koormuse korral, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Puhka kohe: Lõpeta tegevus ja võta istuv või poolistuv asend, kuni hingamine tasaneb.
2. Kontrolli oma hingamist: Proovi hingata aeglaselt ja sügavalt läbi nina, hoides suu kinni. Väljahingates teed seda suu kaudu.
3. Joo vett: Veepuudus võib hingamist raskendada.
4. Vältige ärritajaid: Ära suitseta ja vältige suitsuse, tolmusega või tugevate lõhnadega keskkondi.
5. Alusta regulaarset treeningut: Alusta aeglaselt (nt jalutamisest) ja suurenda koormust järk-järgult, et parandada südame ja kopsude vastupidavust. Eelnevalt konsulteeri arstiga.
6. Kaalu langetamine: Kui vajalik, aitab kaalulangus oluliselt vähendada südame koormust.
7. Ravi jälgimine: Kui sulle on määratud astma- või südameravimeid, võta neid rangelt ettenähtud viisil.
NB! Need meetodid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui hingeldus on sage või halvenev.
- Äge, raskesti hingeldus, mis ei lõpe isegi puhkamisel.
- Rinnusvalu või survetunne, mis võib levida õlale, käsivarrele või lõuale.
- Sinakas huulte või näonaha värvus (tsüanoos).
- Segasus, aisting, et sa lähed kaotama teadvust või teadvusekaotus.
- Kiire või ebaregulaarne südamelöök (südamepekslemine) koos hingeldusega.
- Raske köha roosa vahuga läkakas (võib viidata kopsutursele).
- Hingeldus, mis tekib üha väiksema koormuse korral või puhkeolekus.
- Öine hingeldus, mis sunnib istuma voodis (ortopnoe).
- Püsiv köha või vilesehine hingamine.
- Jalgade või hammaste turse.
- Suur väsimus ja nõrkus koos hingamisraskustega.
- Hingeldus, mis ei ole uus, kuid on viimase aja jooksul oluliselt halvenenud.
- Kui sul on südame- või kopsuhaiguse anamnees ja hingamisraskused muutuvad sagedasemaks.