Igemed haigus
Kirjeldus
Igemed haigus on haiguslik seisund, mis mõjutab igemete tervist ja võib viia hambakaotuseni, kui seda ei ravita. See hõlmab erinevaid põletikulisi protsesse, alates kergest gingiviidist kuni raskeni periodontiidini.
Igemed haigus, tuntud ka kui periodontaalne haigus, on põletikuline seisund, mis mõjutab kudesid, mis ümbritsevad ja toetavad hambaid. See algab tavaliselt bakteriaalsest plangist, mis koguneb hammastele ja igemetel. Plakk on pehme, läbipaistev kile, mis koosneb peamiselt bakteritest ja nende ainevahetussaadustest. Kui plakki ei eemaldata korrapäraselt hambaharjaga ja hambaniidiga, kivistub see kiviks (tartar). See kivi teeb puhastamise veelgi raskemaks ja annab bakteritele ideaalse keskkonna paljunemiseks. Bakterid toodavad toksiine, mis ärritavad igemeid, põhjustades põletikku – gingiviiti. Gingiviidi sümptomid hõlmavad punetust, paistetust ja kerget veritsemist. Kui gingiviiti ei ravita, võib see areneda periodontiidiks, mis kahjustab sügavamaid kudesid, sealhulgas alveolaarluud ja periodontaalligamenti. Periodontiit võib põhjustada igemete tõmbumist, hambaliikuvust ja lõpuks hambakaotust. Lisaks suu tervisele on igemed haigus seotud ka süsteemsete haigustega nagu südamehaigused, diabeet ja hingamisteede haigused. Seetõttu on oluline igemed haigust ennetada ja ravida varakult.
- Ebapiisav suuhügieen: harv hammaste pesemine või vale tehnika.
- Toitumisharjumused: liigne suhkru tarbimine, mis toidab baktereid.
- Stress: põhjustab keha kaitsemehhanismide nõrgenemist ja võib viia hammaste kratsimiseni.
- Hormonaalsed muutused: näiteks raseduse ajal või menopausis, mis muudavad igemeid tundlikumaks.
- Mõned ravimid: nagu antidepresandid või südameravimid, mis vähendavad sülje eritust, kuivendades suud.
- Vanus: eakamad inimesed on suurema riski all.
- Geneetiline eeldis: kui peres on esinenud igemed haigusi.
- Gingiviit: igemete põletik, mis on esimene etapp igemed haiguses.
- Periodontiit: edasine infektsioon, mis kahjustab luud ja koe.
- Süsteemsed haigused: diabeet, leukeemia, HIV/AIDS, mis mõjutavad immuunsüsteemi.
- Autoimmuunhaigused: nagu lupus või revmatoidartriit.
- Metaboolsed häired: mis mõjutavad luu ja koe tervist.
- Vitamiinide puudus: eriti vitamiin C (skorbuut) ja D.
- Tobakas: suitsetamine või tubakasõgimine suurendab oluliselt riski.
Igemed haiguse korral on oluline alustada korralikust suuhügieenist ja muuta oma eluviisi. Siin on üksikasjalikud juhised:
1. Hammaste pesemine: Pese hambad vähemalt kaks korda päevas, ideaalis pärast iga sööki. Kasuta fluorisisaldusega hambapastat, mis tugevdab hambaid ja vähendab plaki moodustumist. Vali pehme või keskmise karedusega hammashari, et vältida igemete kahjustamist. Pesemise ajal kasuta õrna survet ja ringikujulisi liigutusi, pöörates tähelepanu kõikidele hammaste pindadele, sealhulgas keelele ja põskede sisepindadele.
2. Hambaniidi ja hambavaheharja kasutamine: Kasuta hambaniiti iga päev, et eemaldada plakk hammastevahelistest ruumidest, kuhu hammashari ei ulatu. Kui hambavahed on laiemad, võib kasutada hambavaheharju. Õige tehnika on oluline, et mitte vigastada igemeid.
3. Suu loputamine: Kasuta antibakteriaalseid suu loputisi, mis aitavad vähendada bakterite hulka suus. Soolalahus (sool vees) võib aidata vähendada põletikku ja paistetust. Loputa suud 30 sekundit, siis sülita välja.
4. Toitumine: Söö tasakaalustatud toitu, mis on rikas vitamiinide ja mineraalidega. Vitamiin C (leidub sidrunites, apelsinides, kiivilistes) aitab parandada sidekude tervist. Vitamiin D (leidub kalades, munades) on oluline luude ja hammaste jaoks. Väldi magusaid jooke, maiustusi ja õlirikkaid toite, mis kleepuvad hammastele.
5. Elustiili muutused: Lõpeta suitsetamine ja tubakasõgimine, kuna need suurendavad igemed haiguse riski ja raskendavad ravimist. Piira alkoholi tarbimist, kuna alkohol kuivatab suud ja vähendab sülje eritust. Sülg on oluline, sest see puhastab suud ja neutraliseerib happeid.
6. Stressi vähendamine: Stress võib põhjustada hambade kratsimist või liigset kokkupigistamist, mis kahjustab igemeid. Proovi relaksatsioonitehnikaid nagu meditatsioon, sügav hingamine või jõusaalis käimine.
7. Regulaarsed hambaarsti külastused: Külasta hambaarsti vähemalt kaks korda aastas professionaalseks puhastuseks ja kontrolliks. Kui sul on igemed haiguse sümptomeid, võib olla vaja sagedamini külastada.
8. Kodused ravivõtted: Mõned looduslikud vahendid võivad aidata, näiteks tilliõli, mis on antibakteriaalne, või apelsini koort, mis sisaldab flavonoide. Kuid enne nende kasutamist konsulteeri arstiga, et vältida kõrvaltoimeid.
- Pidev või ülitugev veritsemine igemetelt, isegi ilma puudutuseta.
- Tugev valu, mis ei leene tavapäraste valuvaigistitega.
- Suur paistetus näos või suus, mis takistab hingamist või neelamist.
- Kõrge palavik (üle 38°C) koos suuvalu või paistetusega.
- Mädane lõhn suus või maitse, mis ei kao peale pesemist.
- Hambate liikuvus või hambate nihkumine.
- Ootamatu hamba väljalangemine.
- Igemete tõmbumine, mis paljastab hamba juured või teeb hambad pikemana näima.
- Raskused suu avamisel või näo tuimuse.
- Mädakogumine (absess) igemetel või hamba juures.
- Punased või lillakad laigud suus või huultel.
- Krooniline halb hingamine, mis ei parane hügieenimeetoditega.