Hingamine füüsilise koormuse ajal
Kirjeldus
Hingamine füüsilise koormuse ajal ehk pnevmonea on kergemat tüüpi või keskmise intensiivsusega füüsilise tegevuse ajal tekkiv hingamisraskus. See on üsna tavaline nähtus, eriti kui oled harjumatu füüsilise aktiivsusega, kuid see võib olla ka südame või kopsude tõsise haiguse märk.
Hingamine füüsilise koormuse ajal on keha füsioloogiline reaktsioon suurenenud hapuvajadusele. Füüsilise aktiivsuse ajal vajavad lihased rohkem hapnikku, et toota energiat. Selle tagamiseks kiireneb südamelöökide sagedus ja sügavus ning hingamiste arv, et hingata sisse rohkem hapnikku ja välja hingata süsihappegaasi. Tervetel inimestel kohandub hingamine koormuse intensiivsusele sujuvalt, kuid teatud tingimustel võib tekkida erakordselt raske või ebamugav hingamine, mida kirjeldatakse kui 'hingamispuudulikkust', 'õhupuudust' või 'rasket hingamist'. Selle põhjuseks võib olla keha halb treeninguseisund, rasvumine või põhjustada selle võivad haigused, mis piiravad südame, kopsude, vere või lihaskonna võimet rahuldada suurenenud hapuvajadust.
- Vähene füüsiline vorm või treeninguseisund: Kui keha ei ole harjunud füüsilisele koormusele, peab see töötama raskemini, et rahuldada suurenenud hapuvajadust.
- Ülekaalulisus: Lisa mass vajab rohkem energiat ja surub rindkere piirkonda, muutes hingamist raskemaks.
- Stress või ärevus: Võib põhjustada kiiret ja sügavat hingamist (hüperventilatsioon) isegi kergema koormuse ajal.
- Kõrge kõrgus: Õhus on vähem hapnikku, mis põhjustab kiiremat hingamist.
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOPD): Püsiv õhuteede ummistus, mis muudab hingamise eriti raskeks füüsilise aktiivsuse ajal.
- Astma (füüsilise koormuse astma): Füüsiline aktiivsus võib esile kutsuda õhuteede ahenemist.
- Südamepuudulikkus: Süda ei pumba piisavalt verd, et rahuldada keha vajadusi koormuse ajal, põhjustades vedeliku kogunemist kopsudesse (pulmonaalne edema) ja hingamist.
- Anemia (veres leiduvate punaliblede vähesus): Veri ei saa kanda piisavalt hapnikku lihastesse.
- Isheemiline südamehaigus või angiina: Ahenenud südame veresooned ei suuda varustada südant piisava hapnikuga, mis võib esineda hingamise kõrval ka rinnusvalu kujul.
- Interstitsiaalne kopsuhaigus või muud kopsukoe kahjustused.
Kui hingamine füüsilise koormuse ajal on harjumatu ja kerge ning ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka kohe: Lõpeta tegevus ja istu või seisa rahulikult, kuni hingamine normaliseerub. Ära lammu.
2. Kontrolli oma hingamist: Püüa teha aeglasi ja sügavaid sissehingamisi läbi nina ning pikka väljahingamist läbi suu (nt 4 sek sisse, 6 sek välja). See aitab rahustada ja parandab hapnikuvahetust.
3. Joo vett: Dehüdratsioon võib raskendada keha funktsioneerimist.
4. Võimalusel tarbi õhku: Kui oled suletud ruumis, ava aken või mine õue.
5. Kasuta oma astmaraavi (kui on määratud): Kui sul on diagnoositud füüsilise koormuse astma, kasuta nõutud päevitava ravimi (nt bronhodilataatorit) enne füüsilist aktiivsust nagu ette nähtud.
Tähtis: Need meedetid ei asenda arsti konsultatsiooni, kui sümptomid on korduvad või halvenevad.
- Äge, löövikuline või süvenev hingamine, mis ei leevene puhkamisel.
- Rinnusvalu, survetunne rinnus või tugev valu, mis levib kaelasse, õlgadesse või lõualuu taha.
- Sinakas nahk, huuled või küüned (tsüanoos), mis viitab tõsisele hapnikuvaegusele.
- Segasus, uimasus või kaotatud teadvus.
- Kopsude äge edema märgid: roosa vahune sülg köhimise ajal, äge hingamine ja väga suur nõrkus.
- Hingamine füüsilise koormuse ajal tekib järjest sagedamini või ka kergema koormuse korral.
- Sümptomid takistavad oluliselt igapäevast tegevust või une kvaliteeti.
- Hingamisega kaasneb tihe köha või vilesehine hingamine.
- Jalgade või liigeste turse, mis võib viidata südamepuudulikkusele.
- Jõuetus, pidev väsimus või peapööritus koos hingamisraskustega.