hingamisraskus
Kirjeldus
Hingamisraskus on tundmus, nagu ei saaks piisavalt õhku või on raske sisse hingata. See võib esineda erineva tugevusega – kerge ebamugavusest kuni tõsise lämbumistundeni.
Hingamisraskus (düspnoe) on subjektiivne tunne, et organism ei saa piisavalt õhku või peab hingamiseks erakordset jõupingutust tegema. Füsioloogiliselt võib see olla seotud hapniku puudusega veres või liigse süsihappegaasi kogumisega organismis. See on keha hädaabimärguanne, mis näitab, et hingamissüsteem, südame-veresoonkond või mõni teine elundisüsteem ei tööta optimaalselt. Raskused võivad tekkida sissehingamisel, väljahingamisel või mõlemal.
- Intensiivne füüsiline koormus (nt treening)
- Ärevus, paanikahood või stress (psühhogeenne düspnoe)
- Kõrge kõrgus, kus õhk on hõredam
- Raske ülekaalulisus (raske rasvakile)
- Väga kuum või niiske keskkond
- Tugev suitsetamine
- Hingamisteede haigused: astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), kopsupõletik (pneumoonia), kopsufibroos, kõrgvererõhktõbi kopsuarterites
- Südamehaigused: südamepuudulikkus, südameinfarkt, angina pectoris (rinnusvalu), südameklapide defektid
- Anemia (vererikkuse puudus), kus hapniku vedajate – hemoglobiini – hulk on vähenenud
- Allergilised reaktsioonid (nt anafülaksia)
- Rindkere trauma (nt roidepurustused)
- Kopsuemboolia (veresoonte ummistus kopsus)
- Mõned närvisüsteemi haigused või lihashäired
Kui hingamisraskus on kerge ja ilma punaste lippudeta, võid proovida järgmist:
1. Puhka ja võta rahulik asend: Istu või seisa sirge seljaga, toetades käsi põlvedele või lauale. Võimalusel tõsta pead (nt kasuta lisapasse).
2. Rahustu ja kontrolli hingamist: Püüa teha aeglasi ja sügavaid hinge. Proovi tehnikat: hinga sisse 4 sekundit, hoia hinge 7 sekundit, hinga välja 8 sekundit.
3. Tagage värske õhu ligipääs: Avage aken või uks, et ruumis oleks hästi ventilatsioon. Vabastage tihedad rõivad (krae, vöö).
4. Joo vedelikku: Tarbi pisut sooja vett või teed, et limaskestad niisutuksid.
5. Kasuta inhalaatoreid: Kui oled arsti määranud kiirtoimega astmainhalaatorit (nt salbutamool), kasuta seda vastavalt juhistele.
6. Vältige käivitajaid: Jää eemale suitsust, tugevatest lõhnadest, külmast õhust või teadaolevatest allergenidest.
Tähtis: Need meetodid on mõeldud ainult kergete sümptomite leevendamiseks. Kui hingamisraskus ei leevene või halveneb, tuleb kohe pöörduda arsti poole.
- Tugev valu või survetunne rinnus, mis võib levida käele, kuklasse või lõuale (võib osutada südameinfarktile)
- Huulte või näonaha sinakas värvus (tsianoos), mis näitab hapnikupuudust
- Rasked hingamisraskused, mille tõttu on võimatu rääkida lauseid lõpuni
- Segasuse, uimasuse või teadvusekaotuse tunded
- Kiire ja korratu südamelöögisagedus (südamepekslemine)
- Õhupuuduse äkiline teke ilma ilmselge põhjuseta, eriti kui see on väga tugev
- Hingamisraskus on uus ja ei leevene isegi puhates
- Öösel ärkad hingamisraskuse tõttu üles
- Hingamisel on kuulda vihinat, vilisemist või "krõbinaid"
- Kaasnevad tursunud sääred või jalad
- Kaasneb kõrge palavik
- On teada südame- või kopsuhaigus ja sümptomid on halvenenud