Viletsus hingamine (stridor)
Kirjeldus
Viletsus hingamine on hingamisteede läbi kulgeva õhu võnkuva liikumise tekitatud kõrge või vilekuulduv heli. See võib esineda sissehingamisel, väljahingamisel või mõlemal korral ja on märk hingamisteede ahenemisest.
Viletsus hingamine ehk stridor on hingamishelid, mis tekivad, kui õhk liigub ahenenud või osaliselt blokeeritud hingamisteede kaudu. See kitsendus võib asuda ninaõõnes, kõris, häälepaelade piirkonnas, kõripõies või bronhides. Kui õhk surutakse läbi kitsenduse, tekivad õhuvoolu peened võnkumised, mis kuuldub vile või urisemisena. Heli iseloom sõltub sellest, millises osas hingamiteed on ahenenud. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis viitab aluseks olevale probleemile.
- Allergiline reaktsioon (näiteks toidu- või mürgistusputukahammustuse tõttu), mis põhjustab kõri- või keeleturje turset.
- Astmahoog, mis põhjustab bronhide kokkutõmbeid.
- Ülemiste hingamisteede infektsioonid, nagu krup (larüngiit), mis põhjustab kõri ja häälepaelte turset.
- Bronhiit (hingamisteedepõletik), eriti lastel, mille puhul tekib liigne lima.
- Võõrkeha hingamisteede sattumine (näiteks toidutükk).
- Epiglottiit – kõripõie kiire ja ohtlik põletik, mis võib tekitada hingamistee täieliku sulgumise.
- Kroonilised hingamisteede haigused, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või bronhiektasia.
- Hingamisteede kasvaja või hüpertroofia, mis põhjustab füüsilist kokkusurumist.
- Anafülaktiline šokk – eluohtlik allergiline reaktsioon, millele lisandub kiire hingamisteede kokkutõmme.
- Südamepuudulikkus, mis võib põhjustada kopsudes vedeliku kogunemist ja tekitada vilisevaid hingamishelisid.
Kui viletsus hingamine on kerge ja ilma kiireloomuliste märkideta, võite proovida järgmist:
1. Puhka ja võta rahulikke, sügavaid hinge. Ära paanitse, sest ärevus võib hingamist raskendada.
2. Niisuta sissehingatavat õhku. Kasuta õhuniisutit või istu auru all duši all kuumas vannitoas.
3. Võta sooja vedelikku (nt teed), et niisutada kurgu ja hõlbustada lima eritumist.
4. Võimalusel välti ärritajaid, nagu suits, tugevaid lõhnaaineid või külma, kuiva õhku.
5. Kui teil on teadaolev astma, kasutage oma kiiresti avaldavat inhalaatorit (nt salbutamooli) vastavalt arsti määrusele. Kui see ei aita, ärge korrake annust liiati – pöörduge arsti poole.
Kodus tehtav abi ei asenda arsti konsultatsiooni, kui sümptomid ei parane või halvenevad.
- Raske hingamine või lämbumistunne.
- Nahk, huuled või küüned sinakaks (tsüanoos) või kahvatuks muutumine.
- Sekkumata rääkimise või sülje neelamise võimatus.
- Keel või kõri tugev turse.
- Teadvuse muutus, segasus või äärmine nõrkus.
- Viletsus hingamine, mis tekib äkitselt pärast toidunärimist, putukahammustust või uue ravimi võtmist (anafülaksia kahtlus).
- Imiku või väikelapse intensiivne viletsus hingamine, eriti kui see on kaasneva kõuekohise köhaga.
- Kõrge palavik (üle 39°C).
- Viletsus hingamine, mis halveneb aja jooksul või ei lahene mitu päeva.
- Sagedane köha verega või tume, roheline lima.
- Rindkere valu või tugev pingutus hingamisel.
- Järsk kaalulangus või öine higistamine ilma ilmse põhjuseta.
- Viletsus hingamine, mis on seotud juba olemasoleva südame- või kopsuhaigusega.