Pikaajaline köha (rohkem kui kuu)
Kirjeldus
Pikaajaline köha on köha, mis kestab rohkem kui kuu aega. See võib olla kuiv või röga eritav, ning võib põhjustada olulist ebamugavust ja muret. Pikaajaline köha ei ole iseenesest diagnoos, vaid sümptom, mis võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile, mis vajab hindamist.
Köha on keha looduslik kaitse refleks, mille eesmärk on hingamiteedest eemaldada ärritavaid aineid, mikroobe või liigset limaskesta eritist. Kui köha kestab rohkem kui 4 nädalat (akutses faasis), kuid alla 8 nädala, nimetatakse seda sageli alatiseks köhaks. Köha, mis kestab rohkem kui 8 nädalat, klassifitseeritakse krooniliseks ehk pikaajaliseks köhaks. Selline pikaajaline köha viitab sellele, et keha püüab lahendada püsivat probleemi, mis võib olla seotud hingamisteede põletikuga, ärritusega või muude süsteemide häirega, näiteks seedetrakti või südamega. See ei ole normaalne ja vajab põhjalikku arstlikku hindamist.
- Pärastviiruse köha: Krooniline köha pärast grippi, COVID-19 või muud viirusinfektsiooni, mis võib kesta nädalaid.
- Allergiline riniit või astma: Tolm, loomaniisked või muud allergenid võivad põhjustada pikaajalist köha, mis on seotud ninakaanete tilkumisega kurku (postnasalne tilkumine).
- Gastroösofageaalne reflukshaigus (GÖRH): Mao happe tagasivool söögitorru ja kurgu võib ärritada köharefleksi.
- Krooniline bronhiit: Sageli seotud suitsetamisega, põhjustab püsivat röga köha.
- Mõned vererõhu alandavad ravimid (ACE inhibiitorid): Võivad kroonilise kuiva köhana kõrvalmõjuna esineda.
- Astma: Eriti köharikast tüüpi astma, kus köha võib olla peamine sümptom.
- Kopsuvähk: Pikaajaline köha, mis muutub, võib olla varajane märk.
- Kopsukoe haigused: Nagu bronhiektaasia (hingamitee laienemine), kopsufibroos või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK).
- Tuberkuloos: Nakkushaigus, mis põhjustab pikaajalist köha, öist higistamist ja kaalulangust.
- Südamepuudulikkus: Võib põhjustada kuiva köha, eriti lamamise asendis, hingamislõpete tõttu.
- Krooniline ninapõletik ja lõualõpakoopade põletik (sinusiit): Põhjustab limaskesta tilkumist ja köha.
- Haruldasemad põhjused: Nagu hinges sissehingatud võõrkeha (eriti laste puhul), hingamisteede struktuursed häired või psühhogeenne köha.
Enne arstlikku konsultatsiooni võite proovida järgmisi meetmeid sümptomite leevendamiseks: 1. Vedeliku tarbimine: Jooge palju sooja vett, teed või suppe, et niisutada kurgu ja vedeldada röga. 2. Õhuniisutus: Kasutage õhuniisutit magamistoas, eriti kuiva keskkonna või kütteperioodi ajal. 3. Kurgu niisutamine: Proovige soolaga loputamist või aurustamist (auru sissehingamine). 4. Ärritajate vältimine: Olge täielikult eemal suitsust, tugevate lõhnade, kemikaalide ja tolmust. Kui kahtlustate allergiat, püüdke allergene vältida. 5. Pea tõstmine magamisel: Kui köha on öine või refluksi tõttu, tõstke peaotsa magamiskoha abil. 6. Meedikamendid ilma retseptita: Kuiva köha korral võivad köhasummutid (nt. dekstrometorfaan) aidata, rögaga köha korral aga röga vedeldajad (nt. guaifenesin). Enne kasutamist lugege juhendeid ja konsulteerige vajadusel apteekriga. 7. Meekasutamine: Lusikatäis mett võib leevendada köha ärritust (mitte anda alla 1-aastastele lasttele). Oluline on meeles pidada, et need meetmed on sümptomaatiliseks abiks. Need ei ravi aluspõhist põhjust, mistõttu arsti juurde pöördumine on hädavajalik.
- Rasked hingamiseristused või hingamislõpped.
- Sinakas värvi huuled, nägu või sõrmeotsted (hapnikupuuduse märk).
- Rinnusvalu, mis on tugev, survav või kiirenenud.
- Kaotanud teadvuse või peaaegu teadvusekaotus.
- Äge, mahlas vere köhimine või suur kogus verd rögaga.
- Pidev kõrge palavik (üle 38,5 °C).
- Kaalulangus ilma põhjenduseta ja isu puudumine.
- Öine higistamine või palavikuhood.
- Köha, mis halveneb või muutub oluliselt (nt. muutub kuivast rögaseks või vastupidi).
- Röga, mis on roheline, kollane, pruun või sisaldab verd (mitte ainult pisut verelõngaid).
- Rasked valu või tursed kaelas või rindkeres.
- Püsiv väsimus ja nõrkus.
- Köha, mis on seotud kestva kähe häälega või neelamise raskustega.