Hingamispuudulikkus
Kirjeldus
Hingamispuudulikkus on tunne, kui hingamine on raske, ebapiisav või nõuab ebaharilikku pingutust. See võib esineda puhkeolekus või füüsilise koormuse ajal ning olla märk erinevatest tervisehäiretest.
Hingamispuudulikkus (düspnea) on subjektiivne tunne õhupuudusest või raskustest sügavalt hingamisel. Keha reageerib hapnikuvaegusele või süsihappegaasi kogunemisele veres, stimuleerides ajus asuvat hingamiskeskust. See võib olla äge (ühiseisund, mis tekib kiiresti) või krooniline (pikaajaline). Hingamispuudulikkus ei ole iseseisev haigus, vaid sümptom, mis võib viidata hingamisteedel, südame-veresoonkonnas, närvisüsteemis või muudes kehasüsteemides esinevatele probleemidele.
- Intensiivne füüsiline koormus (nt jooks, treening)
- Ärevus, stress või paanikahood
- Kõrge kõrgus (mägedes), kus õhuni hapnikusisaldus on madal
- Raske toidumürgitus või alkoholi liigtarbimine
- Rasedus (eriti hilistel kuudel)
- Raske ülekaalulisus
- Astma või krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
- Südamepuudulikkus, südameinfarkt või angina pectoris
- Kopsuemboolia (veresoonte ummistus kopsus)
- Kopsupõletik (nt pneumoonia), bronhiit või kopsuvähk
- Anemia (verevähesus)
- Kopsufibroos või hingamisteede põletikulised haigused
- Metaboolsed häired (nt diabeetiline ketoatsidoos)
- Neuromuskulaarsed haigused (nt müastenia gravis)
Kui hingamispuudulikkus on kerge ja ilma punaste lippudeta, võib proovida järgmisi meetmeid:
- Puhake istudes või poolistuvas asendis: toetage käsi põlvedele või lauale, et rinnakorvi vabastada.
- Tehke rahulikke ja sügavaid hingamisharjutusi: hingake aeglaselt sisse ninast, hoidke hinge mõneks sekundiks ja hingake aeglaselt suust välja.
- Vältige ärritajaid: ärge suitsetage, vältige tubaka-, kemikaali- või tolmuõhku.
- Juuve piisavalt vedelikku: eriti sooja ilmaga või füüsilise aktiivsuse ajal.
- Kontrollige keskkonda: tagage tubades värske ja niiske õhk.
- Ärevuse puhul: proovige lõdvestumistehnikaid, nagu meditatsioon või juhitav hingamine.
- Kui teil on teadaolev haigus (nt astma): järgige arsti poolt määratud ravijuhendit ja kasutage kiiresti mõjuvaid inhalaatoreid vastavalt ettenähtud kavale.
Kui sümptomid ei parane või halvenevad, ärge viivitage arsti poole pöördumisega.
- Tugev või survetunne rinnus, mis võib levida kaela, lõua, õlgadesse või kätesse (võib viidata südameinfarktile)
- Huulte või näonaha sinakas värvus (tsüanoos, mis näitab hapnikuvaegust)
- Segasus, uimasus või teadvuse kaotus
- Kõrge palavik (üle 39°C), külmavärinad või köha rohelise või kollase röga või verega
- Kiire või ebaregulaarne südamelöögisagedus
- Hingamispuudulikkus, mis halveneb kiiresti või ei parane täielikul puhkamisel
- Uus või järsult halvenev hingamispuudulikkus pikaajalise kopsu- või südamehaiguse taustal
- Käte või jalgade turse, eriti kui see kaasneb hingamispuudulikkusega