Ligust kõndimisel

Kirjeldus

Tunne, kus hingamine muutub liigutamise ajal raskemaks, sügavamaks või kiiremaks kui tavaliselt, ning võib tekitada ebamugavust või ärevust.

Ligust kõndimisel (füüsilisel tegevusel) on olukord, kus keha vajab hapniku suurenenud tarbimise tõttu rohkem õhku. Tavaliselt suudab hingamissüsteem ja süda-veresoonkond sellele nõudlusele kohaneda sujuvalt. Kui see kohandumine on takistatud või ebapiisav, tekib hingamiserutus. See võib olla märk sellest, et kopsud ei saa piisavalt õhku, süda ei pumba veres hapnikku piisavalt kiiresti või vereringe on takistatud. See on üsna tavaline tunne pärast äkilist füüsilist pingutust, kuid sagedane või kergesti tekkinud ligust tavapärases tempos kõndimisel võib viidata aluseks olevale terviseprobleemile.

Sagedased ja tavaliselt mittemurestavad põhjused
  • Vähese füüsilise vormi tase: kui te ei ole harjunud regulaarsele füüsilisele koormusele.
  • Ülekaalulisus: lisakaal paneb südametööd ja hingamist täiendavalt koormama.
  • Kõrge õhuniiskus või kuumus.
  • Raske füüsiline koormus (nt tõstmine, treppidest üles minek).
  • Ärevus või paanikahood, mis võivad põhjustada kiiret ja sügavat hingamist (hüperventilatsioon).
Võimalikud terviseprobleemid või hoiatusmärgid
  • Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOH), nt krooniline bronhiit või emfüseem.
  • Astma (füüsilisel koormusel indutseeritud bronhospasm).
  • Südamepuudulikkus või südameklapivigadused.
  • Anemia (veres vähene hemoglobiin, mis kannab hapnikku).
  • Kopsufibroos või muud kopsukoe kahjustused.
  • Kopsuarteri tromboemboolia (veresomu kopsuarteris).
  • Krooniline neerupuudulikkus.
  • Kopsuvähk või teised rindkere kasvajad.

Kui ligust tekib harva ja on kerge, võite proovida järgmist:

1. Puhkage kohe: Peatuge ja võtke istuv või poolistuv asend, toetades end.

2. Kontrollitud hingamine: Proovige aeglustada hingamist. Sisse hingates loendage neljani, hoidke hinge nelja loendamise jooksul ja hingake välja kuue loendamise jooksul.

3. Hea õhuringlus: Veenduge, et ruumis oleks värsket õhku. Vältige suitsetatud või väga tolmuseid keskkondi.

4. Ravi aluseks oleva põhjuse järgi: Kui teil on teadaolev astma, kasutage oma päästevahendit (nt inhalaatorit) vastavalt arsti määrusele.

5. Pikaajaline lähenemine: Kui põhjus on vähene füüsiline vorm, hakkage treenima järk-järgult, alustades lühikestest jalutuskäikudest. Kaalu langetamine võib oluliselt parandada olukorda. Peatage suitsetamine – see on üks peamisi põhjuseid.

Vajadus kiireks meditsiniliseks abiks (kutsuge kiirabi 112)
  • Äkiline, tugev ja piinarikas ligust, mis ei lõppe puhkamisega.
  • Ligust on ka puhkeolekus (istudes või lamades).
  • Sinakas värvi muutus huultel või sõrmeotstes (tsüanoos).
  • Rinnusvalu või tugev rindkeresurve, mis võib levida käsivartesse, kaela või lõuale.
  • Segasus, aje või teadvuse kaotus.
  • Kiire ja ebakorrapärane südame löögisagedus (südamepekslemine).
Vajadus planeeritud arstivisiidi jaoks (pöörduge perearsti või pulmonoloogi poole)
  • Ligust kõndimisel halveneb järk-järgult või muutub sagedasemaks.
  • Sellega kaasnevad köha, vilistav hingamine või rindkere valulikkus.
  • Öine hingamisraskus, mis äratab teid üles või sunnib magama istuvas asendis.
  • Jalgade või säärede turse (ödeem).
  • Pidev väsimus või nõrkus.
  • Ootamatu kaalulangus.