Veresoonkondlik dementsus
Kirjeldus
Veresoonkondlik dementsus on dementsuse vorm, mida põhjustab aju vereringe häire – verevarustuse langus või verejooks. See on üks levinumaid dementsuse tüüpe Alzheimeri tõve järel. Oluline on mõista, et see on meditsiiniline seisund, mis mõjutab mälu, mõtlemist ja igapäevast toimimist, kuid mida saab hallata ja mõningal määral ka ennetada.
Veresoonkondlik dementsus tekib siis, kui aju vereringe kahjustub. See võib olla põhjustatud ateroskleroosi, veresoonte kõvenemisest ja ahenemisest, väikeste südameinfarktide järeljookudest või veresoonte ummistumisest. Kui aju ei saa piisavalt hapnikku ja toitaineid, hakkavad närvirakud (neuronid) kannatama ja surema. Erinevalt Alzheimeri tõvest, mis areneb järk-järgult, võivad veresoonkondliku dementsuse sümptomid tekkida järsult insuldi või mikrokeerulise järel või astmeliselt halveneda. Kõige sagedamini mõjutab see mälu, planeerimisvõimet, tähelepanu ja kiirust mõtlemises.
- Mäluprobleemid, eriti hiljuti õpitu meelespidamise raskused.
- Planerimise, otsustamise ja probleemide lahendamise raskused.
- Aeglane mõtlemine ja segasus.
- Tähelepanu ja kontsentratsiooni hoidmise probleemid.
- Keeleprobleemid, näiteks sõnade leidmise raskused.
- Kõndimise häired (sammud võivad olla väikesed või lonkavad).
- Kerge tasakaalu või koordinatsiooni kaotus.
- Järestikulised või äkilised uriinierituse probleemid.
- Meeleolumuutused, apaatia või depressioon.
- Emotsionaalne ebastabiilsus (nutmine, naermine sobimatult).
Peamiseks põhjuseks on aju veresoonte kahjustus. Riskitegurite kontrollimine on võtmetähtsusega. Peamised riskitegurid hõlmavad: kõrget vererõhku (hüpertensioon), südamehaigusi (näiteks südamepuudulikkus, atrialfibrillatsioon), diabeeti (mis kahjustab veresooni), kõrget kolesterooli taset ja suitsetamist. Insult on suurim riskitegur – väikeajuline insult võib viia järsule seisundi halvenemisele. Ka elustiil, sealhulgas vähene füüsiline tegevus, ebatervislik toitumine ja liigne alkoholi tarbimine suurendavad ohtu.
Diagnoos põhineb anamneesil, neuroloogilisel läbivaatusel ja erinevatel testidel. Neurolog kontrollib refleksid, lihaste tonust, tasakaalu ja kõndimist. Kognitiivsed testid (nagu MMSE – Mini Mental State Examination) hinnavad mälu ja mõtlemist. Kõige olulisemad kujutistehnikad on aju magnetresonantstomograafia (MRT) või arvutitomograafia (KT), mis näitavad aju veresoonte kahjustusi, väikeajulisi muutusi või iidseid insulte. Tehakse ka vereteste hüpertensiooni, diabeedi ja kolesterooli taseme kontrollimiseks ning südame seisundi hindamiseks (EKG, südame ultraheli).
Ravi eesmärk ei ole haigust ravida, vaid edasist kahjustust peatada, sümptomeid leevendada ja elukvaliteeti parandada. Peamine on põhiosa – südame-veresoonkonna riskitegurite kontroll: vererõhu, suhkru- ja kolesteroolitaseme reguleerimine vastavate ravimitega (nt antihüpertensiivid, statiinid). Insultide ennetamiseks võidakse määrata trombotsüütide kogunemist takistavaid ravimeid (nt aspiriin, klopidogrel). Oluline on ka elustiili muutmine: regulaarne kerge füüsiline tegevus (kõndimine), tervislik, madala soola- ja rasvasisaldusega toitumine (nt Vahemere dieet), kaalukontroll ja suitsetamisest loobumine. Toetav ravi hõlmab mälu- ja kognitiivseid treeninguid ning olulisel kohal on ka pere ja hooldajate toetus.
Oluline on võtta arsti juurde, kui märkate endal või lähedasel järsku või järk-järgult halvenevat mälu, eriti kui see segab igapäevast elu. Hädaolukorras (ärge oodake!) kutsuge kiirelt kiirabi, kui ilmnevad insulti märgid: näo poolik lamenemine, käe nõrkus (eriti ühel kehapool), kõne häired või arusaamatus, äkiline nägemis- või tasakaaluhäire. Pöörduge arsti poole ka siis, kui on teada südame-veresoonkonna haigused või riskitegurid (kõrge vererõhk, diabeet) ja ilmnevad uued kognitiivsed või füüsilised mured. Varajane sekkumine on võtmetähtsusega.