Helide tundlikkus

Kirjeldus

Helide tundlikkus on olukord, kus normaalsed või vaiksemadki helid tunduvad ebamugavalt valjud, teravad või ärritavad. See ei ole lihtsalt halb kuulmine, vaid helide tajumise emotsionaalne ja füüsiline reaktsioon.

Helide tundlikkus (ka helierutuvus või vähenenud helitaluvus) on seisund, kus ajus toimuvad helisignaalide töötlemise muutused. Tavapärane keskkonamüra – nagu vestlus, vaibamise hääl, vesipoti kohin või arvuti klaviatuur – võib tunduda kui vali, valu tekitav või talumatu müra. See tuleneb sageli närvisüsteemi üliaktiivsusest, kus filtratsioonimehhanismid, mis peaksid välja filtreerima ebaolulised helid, ei tööta korralikult. Seetõttu kõik helid jõuavad võrdselt teadvusesse, põhjustades stressi, väsitust ja vältimiskäitumist. See ei ole iseenesest haigus, vaid sümptom, mis võib osutada erinevatele aluseks olevatele seisunditele.

Sagedased ja tavaliselt ohutud põhjused
  • Väsimus, stress ja ärevus – närvisüsteem on ülekoormatud ja reageerib tugevamini.
  • Migreen või peavalude eel- või järgfaas.
  • Lihtne ülitundlikkus teatud helide suhtes (nt krõmpsutamine, närimine), mida nimetatakse misofooniaks.
  • Tajutürimus pärast pikka mürakeskkonas viibimist.
  • Muutused hormonaaltasemes (nt rasedus, menopaus).
Tõsisemad seisundid või haigused
  • Kõrva- või kuulmisteede probleemid (nt timpani trauma, Meniere'i tõbi).
  • Neuroloogilised häired (nt autismispektri häire, sensoorne töötlemishäire, ajutrauma).
  • Centraalne audiogramm ehk tinnitus (kõrvakohin), mis võimendab teiste helide mõju.
  • Mõned psüühikahäired (nt posttraumaatiline stressihäire, paanikahäired).
  • Kõrva infektsioonid või ummistus.

Kui helide tundlikkus on kerge ja ilma muude murettekitavate sümptomiteta, võib proovida järgmist: 1) Puhka kuulmeid – veeta aega täielikus vaikuses või looduses. 2) Kasuta mürasummutavaid vahendeid, nagu silikoonist kõrvatropid või valguskaitseprillid, et vähendada stiimulite üldist taset. 3) Kontrolli keskkonda – vähenda taustahelisid (TV, raadio), kasuta vaikseid seadmeid. 4) Harjutage lõõgastumistehnikaid (sügav hingamine, meditatsioon), et vähendada närvisüsteemi reaktiivsust. 5) Võimalusel võta lühiajalisi pausi ärritavast keskkonnast. 6) Joo piisavalt vett ja jälgi une kvaliteeti, kuna väsimus süvendab tundlikkust. Ära kasuta pidevalt kõrvaklappe maksimaalse heliga, et „varjata“ müra – see võib olukorda halvendada.

KIIRED hoiatusmärgid (vajavad kohest hindamist)
  • Helide tundlikkus ilmneb äkki ja väga järsult pärast pea- või kõrvatraumat.
  • Sümptomitega kaasneb järsk kuulmise kaotus, püsiv kõrvakohin või pööritus.
  • Tekivad tugevad peavalud, nägemishäired, iiveldus või keha poolik nõrkus (võib viidata insuldile või muule neuroloogilisele probleemile).
  • On esinenud krambid või teadvuse kaotus.
Muud murettekitavad olukorrad (pöördu arsti juurde plaanipäraselt)
  • Helide tundlikkus halveneb pidevalt ja segab igapäevaelu (töö, sotsiaalsed suhted).
  • Kaasneb püsiv meeleolu langus, ärevus või sotsiaalne isolatsioon.
  • On kahtlus kõrva infektsiooni või vedeliku kogunemise kohta (valu, kõrva kipitamine, kuumus).
  • Kodused meetodid ei anna leevendust mitu nädalat.
  • Sümptom esineb koos muu püsiva valu või terviseprobleemiga.