Mini vaimseisundi hindamine (MMSE)

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

MMSE skoori tõlgendamine
Üldine
MMSE skoor vahemikus 0 kuni 30 punkti. Skoori tõlgendamine sõltub vanusest ja haridustasemest, kuid üldiselt kehtivad järgmised juhised:
Mehed
Normaalse kognitiivse funktsiooni puhul on skoor tavaliselt 24–30 punkti. Skoor 18–23 punkti võib viidata kergele kognitiivsele langusele, alla 18 punkti aga keskmise kuni raske kognitiivse languse või dementsusele.
Naised
Naistel võib madalam haridustase mõjutada skoori, mistõttu tõlgendamisel tuleb arvestada tausta. Üldiselt kehtivad samad piirid: 24–30 on normaalne, 18–23 kerge langus, alla 18 olulisem langus.

Näitaja kohta

Mini vaimseisundi hindamine (MMSE) on kiire ja lihtne neuropsühholoogiline test, mida kasutatakse kognitiivsete funktsioonide ja dementsuse sümptomite esialgseks hindamiseks. Test hindab mitmeid vaimseid võimeid, sealhulgas mälu, tähelepanu, keelekasutust ja ruumilist orientatsiooni.

Funktsioon
  • MMSE on standardiseeritud skriiningtest kognitiivsete häirete avastamiseks.
  • Selle eesmärk on hinnata patsiendi praegust vaimset seisu ja tuvastada võimalikke mäluhäireid või dementsuse märke.
  • Testi tulemus annab kiire ülevaate patsiendi kognitiivsetest võimetest, mis võib aidata suunata edasisi uuringuid.
Käitumine
  • MMSE koosneb paljudest lihtsatest ülesannetest, mida tehakse vestluse käigus arsti või õe poolt.
  • Test on loodud olema kiire (umbes 10 minutit) ja minimaalse stressiga patsiendile.
  • Seda kasutatakse laialdaselt nii esmasel kontrollil kui ka oleku muutuste jälgimiseks aja jooksul.
Protseduur
  • Testi viib läbi koolitatud meditsinitöötaja (arst, õde, psühholoog) rahulikus keskkonnas.
  • Patsiendilt küsitakse mitmesuguseid küsimusi ja antakse lihtsaid ülesandeid, näiteks kuupäeva meeldejätmine, objektide nimetamine, käskluste täitmine ja lihtne joonistamine.
  • Iga õige vastus annab punkte. Test kestab tavaliselt 5–10 minutit.
Ettevalmistus
  • Eriti erilist ettevalmistust testiks pole vaja. Patsient peaks olema võimalikult lõdvestunud ja väsinud.
  • Oluline on tagada, et patsient kuuleb ja näeb hästi, et tulemus oleks usaldusväärne.
  • Testi tulemusi tuleb tõlgendada koos patsiendi kliinilise pildi ja meditsiiniajaloo kontekstis.
Normaalne skoor (tavaliselt 24–30 punkti)
  • Tavaline kognitiivne funktsioon. See ei välista täielikult väikeseid kognitiivseid muutusi, kuid ei viita dementsusele.
  • Kõrge haridustase võib aidata saavutada hea skoori ka kergete häirete korral.
Madal skoor (alla 24 punkti) võimalikud põhjused
  • Dementsus (nt Alzheimeri tõbi, vaskulaarne dementsus).
  • Delirium (äkiline segadusseisund).
  • Rasked depressioon või muud psüühikahäired.
  • Ajukahjustus (nt insult, trauma).
  • Mõned neuroloogilised haigused (nt Parkinsoni tõbi).
  • Madal haridustase või keelelised takistused võivad skoori alandada ilma tegeliku kognitiivse languseta.
Mittestabiilsed või pöörduvad põhjused
  • Raske depressioon või ärevus, mis kahjustab kontsentratsiooni.
  • Krooniline valu või väsimus, mis segab testi sooritamist.
  • Mõned ravimid (närvisüsteemi depressandid).
  • Kuulmis- või nägemisprobleemid, mis takistavad küsimuste mõistmist.
Peamised indikatsioonid
  • Kaebused mälu halvenemise või segaduse kohta.
  • Dementsuse kahtlus perearsti või neuroloogi poolt.
  • Olemu muutuste või kognitiivse languse jälgimine aja jooksul.
  • Enne ja pärast neurokirurgilist operatsiooni või ravimeetodit, mis võib mõjutada kognitsiooni.
  • Psühhiaatriliste sümptomite hindamine, kus on vaja eristada dementsust depressioonist.
Soovitavad spetsialistid
  • Perearst (esmane hindaja)
  • Neuroloog (neuroloogiliste põhjuste väljaselgitamine)
  • Psühhiaater (psüühikahäirete eristamine)
  • Geriatr (vanurite kognitiivsete häirete hindamine)