Modifitseeritud Rankini skaala (mRS)

Kirjeldav

Näitaja kohta

Modifitseeritud Rankini skaala (mRS) on standardiseeritud ja laialdaselt kasutatav instrument neuroloogilise puude hindamiseks, eriti pärast insulti. See klassifitseerib patsiendi funktsionaalse sõltuvuse astet üldises igapäevaelus, määrates skoori vahemikus 0 kuni 6. Skoori tõlgendus on oluline taastusravi kavandamisel ja prognoosi hindamisel.

Funktsioon
  • Hindab insuldijärgset funktsionaalset sõltumatust või puudet.
  • Kasutatakse kvantitatiivseks tervisenäitajaks kliinilistes uuringutes ja patsiendi järgimisel.
  • Lihtne ja kiire hindamismeetod, mis põhineb küsimustel ja/või vaatlusel.
Päritolu
  • Töötati välja 1957. aastal dr. John Rankini poolt.
  • Modifitseeritud (muudetud) versioon võeti kasutusele 1980ndatel, et täpsustada erinevaid puude astmeid.
Protseduur
  • Hindamine viiakse läbi struktureeritud intervjuu või vaatlusena, tavaliselt neuroloogi või spetsialiseerunud meditsiinitöötaja poolt.
  • Hindaja küsib patsiendilt või tema hooldajalt teavet igapäevaste tegevuste (nt kõndimine, riietumine, söömine) sooritamise võime kohta.
  • Põhineb patsiendi tegelikul seisundil hindamise ajal, mitte võimalustel või varasemal võimel.
  • Määratakse üks skoor vahemikus 0 (puudub sümptom) kuni 5 (raske puue) või 6 (surm).
Kõrge skoori (3-5) tõlgendus
  • Skoor 3: Mõõdukas puue. Patsient vajab abi igapäevaste tegevuste tegemisel, kuid suudab iseseisvalt kõndida.
  • Skoor 4: Mõõdukalt raske puue. Patsient ei suuda ilma abita hakkama saada, kuid suudab ilma abita käia ja istuda.
  • Skoor 5: Raske puue. Patsient on voodihaige, pidevas eestkostmises ning vajab pidevat hooldust.
Kliiniline tähtsus
  • Kõrgem skoor (3-5) näitab suuremat funktsionaalset sõltuvust, mis nõuab intensiivsemat taastusravi ja hooldust.
  • Skoori muutus aja jooksul (näiteks alates 4-st kuni 2-ni) peegeldab taastumist või halvenemist.
  • Kasutatakse ravitulemuste mõõtmiseks ja erinevate raviinterventsioonide võrdlemiseks.
Peamised kasutusvaldkonnad
  • Insuldi järgne funktsionaalse seisundi hindamine (näiteks 90. päeval pärast insulti).
  • Neuroloogiliste haiguste (nt traumaatilise ajukahjustuse, multiiple skleroosi) käigu jälgimine.
  • Kliiniliste uuringute primaarne või sekundaarne tulemusnäitaja.
  • Taastusravi vajaduse ja efektiivsuse hindamine.
Spetsialistid, kes hindavad
  • Neuroloog
  • Rehabilitatsioonimeditsiini spetsialist
  • Kliiniline uuringute koordinaator
  • Erinõudega õed