Keskendumise raskused
Kirjeldus
Keskendumise raskused on tunne, et ei suuda keskenduda ülesandele, vestlusele või mõttekäigule piisavalt pikka aega. See võib ilmneda kui ajutine vaevus või krooniline seisund, mis mõjutab igapäevaelu.
Tähelepanu koondamine on võime suunata ja hoida mõtete ning tegevuste fookust konkreetsele sihile. Kui seda on raske teha, võib olla keeruline lõpetada ülesandeid, jälgida vestlust või meeles pidada detaile. Füsioloogiliselt võivad keskendumise raskused tuleneda ajukeemiliste tasakaalutustest (nt dopamiini, noradrenaliini), ajupoolkerade ülesannete koordinatsiooni häiretest või aju struktuurilistest erinevustest. See on keha signaal, et vaimsed ressursid on ülekoormatud või on tekkinud meditsiiniline seisund, mis seda võimet segab.
- Väsimus või ebapiisav uni
- Stress, mure või ärevus
- Ülekoormus (nt infot üleküllus, mitme ülesande tegemine)
- Elustiili tegurid (nt ebatervislik toitumine, vähese liikumise, alkoholi tarbimine)
- Lühiajaline haigus (nt külmetus, gripp)
- Vanemuse muutused (normaalne vananedes tähelepanu vähenemine)
- Tähelepanuhäire ja hüperaktiivsuse häire (ADHD) täiskasvanutel
- Ärevushäired või depressioon
- Krooniline valu (nt migreen, liigesevalud)
- Hormonaalsed muutused (nt kilpnäärme talitlushäired, menopaus)
- Neuroloogilised seisundid (nt dementsus algstaadiumis, ajutrauma järelmõjud)
- Ravimite kõrvalmõjud (nt mõned antihistamiinid, vere survet alandavad ravimid)
- Uneapnoe või muud unehäired
- Rauapuudus või B12-vitamiini puudus
Kui keskendumise raskused ei ole seotud ägeda meditsiinilise seisundiga, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Korrastage une režiimi: püüdke magada 7-9 tundi ööpäevas.
2. Tegevus järjekorras: jagage suured ülesanded väiksemateks osadeks, kasutage tegevuste loendit.
3. Vähendage häiringuid: looge töökeskkond, kus on vähe müra ja visuaalseid häireid (nt välja lülitatud teavitused).
4. Tehke korrapäraselt puhkepause: kasutage näiteks Pomodoro tehnikat (25 minutit tööd, 5 minutit puhkust).
5. Liikuge regulaarselt: füüsiline aktiivsus parandab vereringet ja vähendab stressi.
6. Tasakaalustage toitumist: sööge regulaarselt, vältige liigset suhkrut ja kofeiini.
7. Proovige lõõgastustehnikaid: sügav hingamine, meditatsioon või jooksvad harjutused.
8. Piirangu seadmine ekraaniajale: pikaajaline ekraanivaatamine võib väsimust suurendada.
9. Kui kahtlete, et põhjuseks on ravimid, konsulteerige oma arstiga – ärge muutke annust iseseisvalt.
- Äkiline ja tugev peavaluga kaasnev tähelepanu kaotus või segadus.
- Koos tähelepanu häirega esinev kõne häire, näonorme poolne lõtvumine või jäsemete nõrkus (insuldi märgid).
- Teadvuse kaotuse episood või teadvuse muutus.
- Pärast peatraumatu esinenud keskendumise raskused iivelduse või oksendamisega.
- Keskendumise raskused, mis järsult halvenevad ja segavad oluliselt tööd või igapäevategevusi.
- Püsiv ja sügav meeleheide, ärevus või mõtted enesetapust.
- Koos tähelepanu probleemidega ilmnev mälu järsk halvenemine või isiksuse muutused.
- Tugev peavalu, nägemishäired või iiveldus, mida varem polnud.
- Kahtlus ravimite kõrvaltoimes või uue haiguse ilmnemises.
- Keskendumise raskused, mis kestavad kauem kui mõni nädal ilma selge põhjuseta ja ei parane puhkuse ega elustiili muutmisega.