Käe nõrkus
Kirjeldus
Käe nõrkus on tunne, kus käsi tundub vähejõuline, raske või raskesti juhitav. See võib olla ajutine või püsiv, esineda ühes või mõlemas käes ning olla erineva tugevusega.
Käe nõrkus viitab lihaste jõu vähenemisele või kaotusele käes. See ei ole alati valu, vaid pigem võimetus teha tavalisi liigutusi, nagu esemete tõstmine, ukse avamine või kinnitusvahendite keeramine. Nõrkus võib tuleneda närvikahjustusest, lihaseprobleemidest, vereringe häiretest või kesknärvisüsteemi (aju ja seljaaju) probleemidest. Keha ei suuda edastada korralikke signaale lihastesse või lihased ise ei reageeri neile.
- Ülepinge või väsimus: Pikajaline stress, ärevus või füüsiline väsimus võib põhjustada lihaste nõrkust.
- Liigkasutamine: Korduvad liigutused (nagu trükkimine) või intensiivne treening ilma piisava puhkuseta.
- Ajutine vereringe häire: Näiteks käe "tukkumine" pärast ebatavalises asendis magamist, mis kaob kiiresti.
- Dehüdratatsioon või elektrolüütide tasakaalutus: Ebasobiv vedeliku- või elektrolüüditaset.
- Närvi kokkusurumine või kahjustus: Karpaltunneli sündroom (randmenärvi surumine), sälknärvi kahjustus (nt "jalg-põlve-liigeseni") või seljaaju probleemid (hernia, osteokondroos).
- Insult (insult): Äkiline nõrkus ühes kehapooles (sh käes) on peamine hoiatussümptom.
- Neuroloogilised haigused: Nagu multiple skleroos (MS), müasteenia gravis või Parkinsoni tõbi.
- Infektsioonid või põletikulised seisundid: Nagu Liimi tõbi või lihasepõletik (müosiit).
- Metaboolsed häired: Näiteks kilpnäärme talitlushäired (hüpotüreoos või hüpertüreoos) või C-vitamiini puudus.
- Trauma: Luumurd, pekslemine või põletus, mis kahjustab lihaseid või närvi.
Kui nõrkus on kerge ja ilma hirmutavate lisasümptomiteta, võid proovida järgmist:
1. Puhka käsi: Välti tegevusi, mis nõrkust põhjustavad või süvendavad.
2. Külm- või soojaravi: Pärast liigkasutamist võib 15-minutiline külmakott (mähitud rätikusse) aidata põletikku; kronilise pinguluse korral võib soe dušš või soojapad lihaseid lõdvendada.
3. Kerge venitus: õrnalt venita küünar- ja randmelihaseid, kuid välti valulikke liigutusi.
4. Vedeliku- ja toitumistase: Joogi piisavalt vett ja söö toitu, mis on rikas kaaliumis (banaanid, avokaado), magneesiumis (pähklid, teraviljad) ja B-vitamiinides.
5. Müük lihastele: Kui nõrkus on seotud pingega, võib õrge massaaž aidata.
6. Ravimid: Paratsetamool või ibuprofeen võib leevendada põletikku ja valu, mis kaasneb nõrkusega, kuid ei ravi põhipõhjust. Kasuta ettenägelikult, järgides annustamise juhiseid.
7. Asendi parandus: Veendu, et töö- ja magamisasend oleks ergonoomiline, eriti kui töötad arvuti taga.
- Äkiline, raskekujuline nõrkus ühes kehapooles (nägu, käsi, jalg) – võib olla insuldi märk.
- Käenõrkus, millega kaasneb kõne raskused, näomoonutus, segasus või teadvuse kaotus.
- Trauma järgne nõrkus, eriti kui kahtlustada selja- või kaelatraumat.
- Äge ja tugev valu rindkere piirkonnas või seljal, mis annab käesse.
- Nõrkus, mis järjest halveneb või ei parane mõne päeva jooksul.
- Nõrkus, mis levib teistele kehaosadele.
- Nõrkusele lisandub tuimuse, kihelmise või põletavuse tunne.
- Nähtav lihaste hääbumine (atroofia).
- Nõrkus, mis segab igapäevategevusi (söömine, riietumine).
- Taastuv nõrkus, mis tundub seotud kindlate tegevuste või asenditega.