Dementsuse hindamise skaalad
Dementsuse hindamise skaalad on standardiseeritud testid ja küsimustikud, mida kasutatakse inimese kognitiivsete võimete, mälu ning igapäevaste tegevuste sooritamise hindamiseks. Need on olulised tööriistad dementsuse varaseks tuvastamiseks, haiguse kulgu jälgimiseks ja ravi mõju hindamiseks. Skalaid kasutavad erinevad meditsiinispetsialistid, et saada objektiivne pilt patsiendi vaimsest seisundist.
- Dementsuse hindamise skaalad on spetsiaalsed testid, mille eesmärk on hinnata mälu, tähelepanu, keelekasutust, ruumilist orienteerumist ja teisi peasügavaid funktsioone.
- Need võimaldavad eristada normaalset vananemist patoloogilisest kognitiivsest langusest ning aidata kindlaks teha dementsuse tüüpi ja raskusastet.
- Skaalasid kasutavad peamiselt neuroloogid, psühhiaatrid, geriatrid ja neuropsühholoogid.
- Neid rakendatakse nii ambulatoorsetes polikliinikutes, haiglates kui ka hooldusasutustes.
- Hindamist viib läbi kvalifitseeritud spetsialist (arst või psühholoog).
- Patsient vastab suuliselt või kirjalikult küsimustele ning sooritab lühikesi ülesandeid (näiteks joonistamine, kuupäevade meenutamine, sõnade kordamine).
- Testi kestus on enamasti 10 kuni 30 minutit. Tulemusena saadakse punktiskoor, mida võrreldakse normväärtustega.
- Eriti erilist ettevalmistust testiks ei vaja. Oluline on, et patsient oleks võimalikult hästi puhanud ja testi ajal keskendunud.
- Arst peab hindamisel arvestama patsiendi haridustaset, kuulmise- ja nägemisvõimet, samas kultuurilist tausta.
- Kõrged punktid näitavad tervet kognitiivset funktsioneerimist vastavas valdkonnas.
- See võib tähendada, et dementsuse sümptomeid ei ole või on need väga kergekujulised.
- Madal skoor viitab kognitiivsele langusele, mis võib olla seotud kerge kognitiivse häirega, Alzheimeri tõvega, veresoonte dementsuse või teiste neuroloogiliste haigustega.
- Tulemused tõlgendatakse alati koos teiste uuringute (nt pildistavad uuringud) ja kliinilise läbivaatusega.
- Püsivate mäluhäirete või segaduse kaebuste korral.
- Isiku lähedaste märkamisel olulisi muutusi käitumises, iseloomus või igapäevaste tegevuste sooritamises.
- Pärast insuldi, peatraumat või teisi neuroloogilisi sündmusi.
- Regulaarne jälgimine riskirühmas (nt kõrge vanus, peres anamneesis dementsus).
- Neuroloog
- Psühhiaater
- Geriatr
- Perearst
Mida see uuring võib näidata?
Allpool on haigused, mille tuvastamisel või jälgimisel see uuring aitab. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on uuringutulemus muutunud.
Muutunud tulemus võib viidata neile haigustele
7Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!