Bartheli indeks insuldi hindamisel

Kirjeldav

Normaalsed väärtused

Bartheli indeksi normid ja tõlgendamine
Üldine
Bartheli indeksi skoor vahemikus 0 kuni 100 punkti, kus kõrgem skoor tähistab suuremat funktsionaalset sõltumatust.
Mehed
0-20: Raskelt kahjustunud, sõltub täielikult teiste abist. 21-60: Mõõdukalt kahjustunud, vajab märkimisväärset abi. 61-90: Kergelt kahjustunud, vajab mõningast abi. 91-99: Minimaalselt kahjustunud, peaaegu sõltumatu. 100: Täielikult sõltumatu.
Naised
Naiste ja meeste puhul rakenduvad samad skooride tõlgenduskategooriad, sest hindamine põhineb tegevuste sooritusel, mitte soolistel erinevustel.

Näitaja kohta

Bartheli indeks on lihtne ja standardseteeritud hindamisvahend, mida kasutatakse patsiendi igapäevaste põhitegevuste sooritamise võime hinnanguks, eriti insuldi (ajuveresoonte haiguse) järgsel perioodil. See annab kiire ülevaate patsiendi funktsionaalsest sõltumatuse tasemest ja aitab jälgida taastumise dünaamikat. Indeksit kasutatakse laialdaselt haiglates, rehabilitatsioonikliinikutes ja kodusises hoolduses.

Funktsioon
  • Hindab patsiendi võimet sooritada 10 põhilist igapäevast tegevust (nt söömine, pesemine, riietumine, käimine).
  • Annab arstile ja teistele meditsiinitöötajatele objektiivse skoori (0-100), et hinnata funktsionaalset sõltumatust ja vajadust abi järgi.
  • Kasulik rehabiliteerimise tulemuste jälgimiseks ja hooldusvajaduse planeerimiseks.
Kust pärineb?
  • Indeksi välja töötasid Florence Barthel ja kolleegid 1965. aastal.
  • Seda on laialdaselt valideeritud ja kohandatud erinevates kultuurides ning keeltes.
  • See on üks enim kasutatavaid funktsionaalseid hindamisskaalasid neuroloogias ja rehabilitatsioonimeditsiinis.
Protseduur
  • Hindamise viib läbi koolitatud meditsiinitöötaja (arst, õde, füsaater, ergoterapeut) intervjuu või vaatluse kaigus.
  • Hinnatakse 10 põhitegevust: söömine, pesemine, riietumine, WC kasutamine, duši all käimine, liikumine (voodilt toolile), kõndimine, trepist üles-alla minek, isiklik hügieen, kontrollimata soostamise/ülätamise kontroll.
  • Iga tegevuse eest antakse punkte vastavalt vajaliku abi mahule (tavaliselt 0, 5, 10 või 15 punkti). Punktid liidetakse kokku koguskooriks.
Põhjused
  • Hea neuroloogiline taastumine peale insulti.
  • Efektiivne varajane rehabilitatsioon ja füüsiline terapía.
  • Noorem vanus ja hea üldine tervis enne insulti.
  • Toetuslik sotsiaalne keskkond ja motivatsioon.
  • Puuduvad tugevad kaasuvad liikumispuuded või kognitiivsed häired.
Põhjused
  • Raske insuldi kahjustus ajus, mis põhjustab halvatuse või koordinatsioonihäireid.
  • Puudulik või hilinenud rehabilitatsioon.
  • Eakas vanus ja mitmed kaasuvad haigused (nt südamepuudulikkus, diabeet).
  • Kognitiivsed probleemid (dementsus, tähelepanuhäired).
  • Depressioon või mototsioonipuudus.
  • Välised tegurid: puudulik kodune keskkond või toetusvõrgustiku puudumine.
Peamised olukorrad
  • Insuldi (ajuinfarkti või ajusangu) äsja toimumise järel haiglas.
  • Rehabilitatsioonikliinikus viibimise alguses, keskel ja lõpus tulemuste hindamiseks.
  • Regulaarsed kontrollid patsiendi kodusises hoolduses, et hinnata seisundi muutusi.
  • Enne erinevate abivahendite määramist või hooldustaseme otsustamist.
Kes tellib või viib läbi?
  • Neuroloog
  • Füsaater või rehabilitatsiooniarst
  • Õed ja ergoterapeudid