Hüperkolesteroleemia

Kirjeldus

Hüperkolesteroleemia ehk kõrgkolesterool on levinud olukord, kus veres on liiga palju kolesterooli. See on oluline terviseprobleem, sest see soodustab arterite kõvenemist (ateroskleroosi) ning suurendab oluliselt südameinfarkti ja insuldi riski. Õigeaegne tuvastamine ja käsitsemine võivad aga pikendada eluiga ning hoida ära tõsised tüsistused.

Mis on hüperkolesteroleemia?

Hüperkolesteroleemia on ainevahetushaigus, mida iseloomustab püsivalt kõrge LDL-kolesterooli (nn "halva" kolesterooli) tase veres. Kolesterool ise on rasvataoline aine, mida keha vajab rakkude ehituseks ja mõnede hormoonide tootmiseks. Probleem tekib siis, kui seda liigselt koguneb vereringesse. LDL-kolesterool ladestub arterite seintesse, moodustades nn kolesteroolplaage, mis aja jooksul ahenevad ja kõvendavad veresooni. See protsess, mida nimetatakse ateroskleroosiks, piirab vere voolu olulistesse elunditesse nagu süda ja aju. On olemas ka HDL-kolesterool ("hea" kolesterool), mis aitab eemaldada liigset kolesterooli maksa, kus see lagundatakse.

Sümptomid

Peamised varased hoiatusmärgid (mida sageli ei ole)

Hüperkolesteroleemia on tihti "vaikne" haigus – see ei põhjusta märgatavaid sümptomeid aastakümnete jooksul.
Ainsaks märgiks võib olla laboratoorselt tuvastatud kõrge kolesteroolitase veres.

Võimalikud hilisemad märgid ja seotud seisundid

Rinnapiin (angiin), mis võib ilmneda füüsilise koormuse või stressi ajal.
Südameinfarkti või insuldi sümptomid (äkiline valu rinnus, hingamisraskused, keha ühe poole nõrkus).
Xantoomad – kollakad rasva ladestised naha all, eriti silmalaugude ümber või sõrmede küünte juures.
Arkuksen roog – hallikas või valge kaar sarvkesta servas (tavalisem vanematel inimestel).

Põhjused ja riskitegurid

Hüperkolesteroleemia arengule aitavad kaasa nii päritud kui ka elustiiliga seotud tegurid.

Pärilikud (geneetilised) tegurid:

Pereline hüperkolesteroleemia on tõsine geneetiline häire, mis põhjustab erakordselt kõrget kolesteroolitaset juba nooruses, isegi tervel toitumisel.
Teised geneetilised eeldused, mis mõjutavad keha võimet kolesterooli töödelda.

Elustiili ja keskkonnategurid:

Tervisele kahjulik toitumine (küllastunud ja transrasvade rikkad toidud, liigne alkoholitarbimine).
Liikumispuudus ja istuv eluviis.
Ülekaal ja eriti kõhuümbermõõdu suurenemine.
Tubakasuitsutamine, mis kahjustab veresoonte seinu.
Mõned tervisehäired nagu II tüüpi diabeet, hüpotüreoos või neeruhaigused.
Vanus – risk suureneb aastatega (meestel alates 45, naistel alates 55 eluaastast).

Diagnostika

Hüperkolesteroleemia tuvastamise ainus usaldusväärne meetod on vereanalüüs, mida nimetatakse lipiidiprofiiliks. See tehakse tavaliselt tühja kõhuga (12-tunnise fastingu järel).

Peamised mõõdetavad näitajad lipiidiprofiilis:

Kogu kolesterool: Kogu kolesterooli sisaldus veres.
LDL-kolesterool: "Halva" kolesterooli tase. See on peamine sihtmärk ravimeetmete puhul.
HDL-kolesterool: "Hea" kolesterooli tase. Kõrgem tase on soodne.
Triglütseriidid: Teist tüüpi rasvad veres, mille kõrge tase on samuti riskitegur.

Arst hindab saadud tulemusi koos teiste riskiteguritega (vanus, suitsetamine, vererõhk, diabeet) ja võib kasutada riskikalkulaatoreit, et hinnata 10-aastast südame-veresoonkonna haiguste riski. Raske perekondliku hüperkolesteroleemia kahtluse korral võidakse teha ka geneetilist testimist.

Ravi

Ravi eesmärk on alandada LDL-kolesterooli taset ja vähendada südame-veresoonkonna haiguste riski. Ravistrateegia põhineb individuaalsel riskitasemel.

Elustiili muutused (ravimite põhi või ainus meetod kergetel juhtudel):

Toitumine: Küllastunud rasvade (liha, või) asendamine küllastumata rasvadega (oliiviõli, pähklid, kalad). Kiudainete (kaerahelbed, oad, puuviljad) sissetoomine. Toitude kolesteroolisisalduse piiramine.
Regulaarne füüsiline tegevus: Vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega liikumist nädalas (nt kiirjalutamine).
Kaalulangus: Ülekaalu vähendamine normi poole.
Suitsetamisest loobumine.

Ravimid (kui elustiili muutused ei piisa):

Statiinid: Kõige sagedamini kasutatavad ravimid, mis vähendavad maksas kolesterooli sünteesi (nt atorvastatiin, rosuvastatiin).
Ezetimiib: Takistab kolesterooli imendumist soolestikust.
PCSK9 inhibiitorid: Uuem tüüpi süstrav vorm, mis mõjub eriti tõhusalt raske päriliku hüperkolesteroleemia korral.
Fibraadid: Kasutatakse peamiselt triglütseriidide alandamiseks.

Ravi on enamasti eluaegne ja nõuab regulaarset jälgimist.

Millal pöörduda arsti poole?

Kuna hüperkolesteroleemial ei pruugi olla varaseid sümptomeid, on oluline teha regulaarseid kontrollanalüüse.

Järgmistel juhtudel peaksite kindlasti konsulteerima perearstiga:

Kui te pole kunagi või on möödunud rohkem kui 5 aastat viimasest kolesterooli kontrollist (soovituslik on kontrollida iga 4-6 aasta tagant alates 20. eluaastast).
Kui teie perekonnas on diagnoositud südame-veresoonkonna haigused varases eas (meestel alla 55, naistel alla 65).
Kui teil on teisi riskitegureid, nagu kõrge vererõhk, diabeet või kui te suitsetate.
Kui teil ilmnevad mis tahes sümptomid, mis võivad viidata südame- või veresoonteprobleemidele, nagu rinnapiin, hingamisraskused koormuse ajal või väsimus.

Kiire arstiabi on vaja järgmiste "punaste lipukeste" korral: äkiline tugev valu rinnus, vasakusse kätte, kaela või lõua ulatuv valu, hingamisraskused, iiveldus või äkiline tasakaalukadu ja kõnehäired – need võivad olla südameinfarkti või insuldi tunnused.