Hüpertensioon (kõrgenenud vererõhk)
Kirjeldus
Hüpertensioon ehk kõrgenenud vererõhk on krooniline seisund, kus arterite seintele avaldatav vererõhk on pidevalt liiga kõrge. See võib olla märkamatult esinev terviserisk, mis nõuab tähelepanu ja juhtimist.
Vererõhk on jõud, millega süda pumpab verd arteritesse. See on elutähtis funktsioon, et varustada kudesid ja elundeid hapniku ning toitainetega. Hüpertensioon tekib siis, kui see jõud on pidevalt liiga suur. See võib olla põhjustatud arterite seinte jäikuse suurenemisest, verevoolu suurenemisest või mõlemast korraga. Pikaajaline kõrge vererõhk koormab südant ja veresooni, suurendades oluliselt südameinfarkti, insuldi, neerupuudulikkuse ja nägemishäirete riski.
- Täpset põhjust pole võimalik tuvastada, kuid see on seotud elustiiliga ja pärilikkusega.
- Ebatervislik toitumine (liialt soola, rasva, töödeldud toidud).
- Füüsilise aktiivsuse puudumine.
- Ülekaal või rasvumine.
- Pidev stress ja ärevus.
- Liigne alkoholi tarbimine.
- Tobakasuitsetamine.
- Vanus (risk suureneb vananedes).
- Põhjustab mingi teine haigus või seisund.
- Neeruhaigused.
- Hormonaalsed häired (nt kõrre- või kilpnäärmehaigused).
- Uneapnoe (hingamise seiskumine unes).
- Teatud ravimid (nt mittedsteroidsed põletikuvastased ravimid, suitsetamislõtvendid, dekongestandid).
- Aorti koarktatsioon (kaasasündinud südamehaigus).
- Autoimmuunhaigused.
Esimese astme hüpertensiooni korral on elustiili muutused sageli esmane ja väga efektiivne ravi. Enne arsti juurde minekut või koos ravimitega võid teha järgmist:
1. Vähenda soola tarbimist: Piira päevast soolakogust alla 5 grammi (umbes üks teelusikatäis). Välta töödeldud toite, valmisroogasid ja soolast snäkki.
2. Tervislik toitumine: Rõhku puuviljadele, köögiviljadele, teraviljasaadustele, püsk- ja seemnetele ning vähese rasvasisaldusega piimatoodetele. Soovitatav on DASH-toitumiskava.
3. Regulaarne liikumine: Püüdle vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega aerobset harjutust nädalas (nt kiirkõnd, ujumine, jalgrattasõit).
4. Kaalu langetamine: Isegi mõõdukas kaalulangus (5-10% kehakaalust) võib vererõhku oluliselt alandada.
5. Piirra alkoholi: Joo mõõdukalt (soovitatav piir on kuni üks jook päevas naistel ja kuni kaks meestel).
6. Lõpeta suitsetamine: Tubakasuits kahjustab veresooni ja tõstab vererõhku.
7. Stressihaldus: Proovi lõdvestumistehnikaid nagu sügav hingamine, meditatsioon, jooga või meelelahutuslikud tegevused.
8. Korrapärane vererõhu jälgimine: Jälgi oma vererõhku kodus, et mõista selle mustreid ja tõhusust ravimeetodite suhtes.
9. Järgi arsti ettekirjutusi: Kui on määratud vererõhu alandavaid ravimeid, võta neid rangelt ettenähtud viisil, isegi kui end tunnetad hästi.
- Äkiline, väga kõrge vererõhk (näiteks üle 180/120 mmHg), eriti kui kaasnevad järgmised sümptomid:
- Tugev peavalu.
- Nägemishäired.
- Rindkerevalu või raskused hingamises.
- Pea pööritus, iiveldus või oksendamine.
- Ängistus või paanikahoog.
- Nägemus- või kõnehäired (võivad olla insuldi märgid).
- Nõrkus või tunnetus ühes kehapooles.
- Liigutu- või teadvusetuse kadumine.
- Veritsemine ninast või veripunast uriini.
- Esimesed korduvad mõõtmised näitavad kõrget vererõhku (näiteks üle 140/90 mmHg).
- Oled riskirühmas (peres on hüpertensiooni, oled ülekaaluline, diabeediga).
- Hoolimata elustiili muutustest jääb vererõhk kõrgeks.
- Koged ravimite kõrvalmõjusid.
- Planeerid rasedust või oled rase ja vererõhk on kõrgenenud.