Kõrge vererõhk (Hüpertensioon)
Kirjeldus
Kõrge vererõhk (hüpertensioon) on sagedane, kuid sageli märkamatult kulgev seisund, mille puhul vererõhk veresoontes on püsivalt kõrgem kui norm. See võib olla ilma selgete sümptomiteta, mistõttu seda nimetatakse vahel "vaikseks tapjaks".
Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu veresoonteste seinu. Seda mõõdetakse kahe numbriga: süstoolne rõhk (esimene/suurem number) näitab rõhku südame kokkutõmbel ja diastoolne rõhk (teine/väiksem number) rõhku südame lõdvestumise hetkel. Kõrgeks vererõhuks loetakse enamasti püsivat rõhku üle 140/90 mmHg. Püsiv kõrge rõhk koormab südant, veresooni, neerusid ja aju, põhjustades aja jooksul kahjustusi.
- Vanus (risk suureneb vananedes).
- Päritolu (teatud etnilistel rühmadel on suurem risk).
- Perekondlik eelsoodumus (ligipääs genectikale).
- Ülekaalulisus ja rasvumine.
- Liigne soola tarbimine.
- Puudulik toitumine (vähene viljade, köögiviljade ja teraviljade tarbimine).
- Füüsilise aktiivsuse puudumine.
- Tobakasuitsutamine.
- Liigne alkoholi tarbimine.
- Püsiv stress.
- Neeruhaigused.
- Endokriinhaigused (nt kilpnäärme talitlushäired).
- Uneapnoe (hingamise seiskumine unes).
- Sünniga kaasnevad südameveresoonkonnahaigused.
- Mõned ravimid (nt mittesterooidsed põletikuvastased ravimid, kortikosteroidid, suitsetamislõppravimid).
- Ebaseaduslike ainete (nt amfetamiini, kokaiini) tarvitamine.
Kui teil on diagnoositud kergel või mõõdukal kõrge vererõhk, võivad elustiili muutused olla ravimitele alternatiiviks või neid toetada. Olulised sammud:
1. Soodne toitumine: Vähendage soola tarbimist (alla 5 g päevas), sööge rohkem puuvilju, köögivilju, täisteratooteid, kalast, põldubeansidest ja vähetäidlispiimatooteid. Vähendage rasva, punast liha ja magusate jookide tarbimist.
2. Regulaarne füüsiline aktiivsus: Vähemalt 150 minutit keskmise intensiivsusega liikumist nädalas (nt kiire kõndimine, jalgrattasõit, ujumine).
3. Kaalu langetamine: Isegi mõõdukas kaalulangus (5-10% kehakaalust) võib vererõhku oluliselt alandada.
4. Alkoholi piirang: Pidage kinni tervislike alkoholipiirangutega (nt kuni üks jook päevas naistel, kuni kaks meestel).
5. Stressihaldus: Proovige lõdvestumistehnikaid nagu meditatsioon, sügavhingamine, jooga või meelelahutuslikud tegevused.
6. Ravimite õige tarvitamine: Kui arst on määranud vererõhu alandavaid ravimeid, võtke neid rangelt ettenähtud viisil, isegi kui te tunnete end hästi. Ärge lõpetage ravi omal käel.
7. Kodune jälgimine: Regulaarselt mõõtke oma vererõhku kodus ja kandke tulemused arstile näitamiseks.
- Äge, tugev peavalu.
- Rindkerevalu (eriti surve- või pigistustunne).
- Hingamisraskused.
- Nägemishäired (hägune nägemine, kahekordne nägemine).
- Äge iiveldus või oksendamine.
- Ärevus või paanikahoog.
- Ninas veritsus.
- Krooniline väsimus või segadus.
- Rasked liigutada üht kehapoolt või näojume nõrkus (insuldi märgid).
- Vererõhu järsk tõus üle 180/120 mmHg, eriti kui see kaasneb ülaltoodud sümptomitega.
- Vererõhu järjepidev tõus, mida elustiili muutused ei kontrolli.
- Kõrvaltoimed vererõhu alandavatel ravimitel (nt pearinglus, köha, väsimus).
- Planeerite rasedust või olete rase – vererõhu jälgimine on väga oluline.
- Teil on teisi terviseprobleeme nagu diabeet, neeruhaigus või südamehaigused.