Bradükardia
Kirjeldus
Bradükardia on südame rütmihäire, mille korral süda lööb liiga aeglaselt – tavaliselt alla 60 löögi minutis täiskasvanul. See võib olla nii normaalne nähtus (näiteks hästi treenitud sportlastel) kui ka märk tõsisemast terviseprobleemist.
Bradükardia (ladina keeles bradycardia) on seisund, kus südame löögisagedus on normaalsest aeglasem. Täiskasvanute puhul loetakse normaalseks sageduseks 60 kuni 100 lööki minutis. Kui süda lööb puhkeolekus alla 60 löögi minutis, on tegemist bradükardiaga. Südamel on eriline elektriline süsteem, mis kontrollib selle kokkutõmmete rütmi ja sagedust. Selle süsteemi häired, vanus, ravimid või muud tegurid võivad põhjustada löökide aeglustumist. Mõnel juhul (nagu sportlastel) võib aeglane süda olla märk heast füüsilisest vormist ja südame efektiivsusest. Teistel juhtudel võib bradükardia vähendada verevoolu kehas, põhjustades hapniku- ja toitainete puudust elundites, mis vajab arstiabi.
- Hea füüsiline vorm: Regulaarselt treenivatel sportlastel võib süda olla nii tõhus, et puhkeolekus lööb aeglasemalt (isegi 40–50 lööki minutis).
- Füüsiline puhkus: Une ajal või sügavas puhkeolekus võib südame löögisagedus langeda.
- Vanus: Vananedes võib südame loomulik rütm mõnevõrra aeglustuda.
- Mõned ravimid: Beetablokaatorid, mõned südameravimid (nt digoksiin), mõned rahustid või opiaadid võivad aeglustada südame löögisagedust.
- Terveduslik eluviis: Hea uneharjumused ja madal stressitaseme tase võivad soodustada madalamat pulssi.
- Südamehaigused: Südame isheemiline haigus, südameinfarkt, südamepuudulikkus, südameklappide defektid või südame elektrisüsteemi kahjustused (nagu südame blokaad).
- Metaboolsed häired: Hüpotüreoos (kilpnäärme alatalitlus), mis aeglustab ainevahetust ja südame tegevust.
- Elektroliidide tasakaalutus: Veres eriti kaaliumi või kaltsiumi taseme kõikumised võivad mõjutada südame elektrilist aktiivsust.
- Obstruktiivne uneapnoe: Korduv hingamise peatamine une ajal, mis võib põhjustada hapnikuvaegust ja südame aeglustumist.
- Südamekahjustused: Pärilikud või omandatud südame rütmihäired, näiteks sündroom haiglases siinusõsmes.
- Müokardiit (südame lihase põletik) või südame operatsioonijärgsed seisundid.
- Mõned nakkused (nt Lyma tõbi), mürgistused või aju- või kesknärvisüsteemi kahjustused.
Kui bradükardia on kerge ja ei põhjusta häiret, võite rakendada järgmisi meetmeid: 1. Puhkage piisavalt: Tagage korrapärane une- ja puhkerežiim, et vähendada stressi, mis võib mõjutada südame rütmi. 2. Jälgige vedelikubalanssi: Joo piisavalt vett, et hoida vererõhk stabiilne – dehüdratsioon võib soodustada rütmihäireid. 3. Vältige stimulante: Piirata või välistada nikotiini, liigset alkoholi ja kofeiini, kuna need võivad põhjustada südame löögisageduse kõikumisi. 4. Regulaarne kerge liikumine: Jalutuskäigud või mõõdukas kardiotreening võivad tugevdada südant, kuid vältige äkilist intensiivset koormust ilma arsti nõusolekuta. 5. Tervislik toitumine: Sööge tasakaalustatult, lisades toidulauale kaaliumi- ja magneesiumirikkad toidud (nt banaanid, pähklid, lehemated), mis on olulised südame elektrilisele stabiilsusele. 6. Pulsisageduse jälgimine: Kasutage pulsimõõtjat või nutikell, et regulaarselt kontrollida oma südame löögisagedust, eriti enne ja pärast füüsilist tegevust. 7. Ravimite õige kasutamine: Võtke kõik arsti poolt määratud ravimid rangelt ettekirjutuse kohaselt, ärge muutke annust ega lõpetage ravimit iseseisvalt. Kui bradükardia on püsiv või kaasneb ebamugavustunnetega, on oluline pöörduda arsti poole täiendavaks uuringuks ja nõu saamiseks.
- Rinnus valu, survetunne või tihedus, mis võib levida käsivartesse, õlgadesse või lõuale.
- Tugev hingeldus, lämbumistunne või äkilised hingamisraskused isegi puhkeolekus.
- Pearinglus, uimasus või teadvuse kaotus (minestamine).
- Segasus, keskendumisraskused või äkiline memuaaripuudulikkus.
- Kiire väsimus või äkiline nõrkus, mis takistab igapäevaste tegevuste sooritamist.
- Südame pekslemine (tundub, et süda jätab lööke vahele või lööb ebaregulaarselt) koos aeglase pulsi taustal.
- Väga aeglane südame löögisagedus (alla 40 lööki minutis) pikaajaliselt.
- Sinakas (tsüanoos) või äärmiselt kahvatu nahavärvus, külm higistamine.
- Äkiline kõhnumine, iiveldus või oksendamine, mida ei seleta muu põhjus.