LDL-kolesterool

Kvantitatiivne · mmol/L

Normaalsed väärtused

LDL-kolesterooli normid
Üldine
Soovitatavad väärtused sõltuvad südame-veresoonkonna haiguste riskist. Üldiselt peetakse optimaalseks taset alla 2,6 mmol/L (100 mg/dL).
Mehed
Meestel soovitatakse hoida taset alla 3,0 mmol/L, kui on kõrge risk (nt suitsetamine, diabeet).
Naised
Naistel soovitatakse hoida taset alla 2,8 mmol/L, eriti menopausi järel või riskifaktorite korral.

Näitaja kohta

LDL-kolesterool, tuntud kauboidnimetusega 'halb kolesterool', on madalatihedusega lipoproteiinides sisalduv kolesterool, mis transpordib rasvaineid vere ringluses. Selle taseme kontrollimine on oluline südame-veresoonkonna haiguste, sh ateroskleroosi ja infarkti, riski hindamisel. Regulaarne LDL-kolesterooli uuring võimaldab hinnata ainevahetuse seisundit ja vajadusel alustada ennetavaid või ravimeid.

Funktsioon
  • Kannab kolesterooli maksast vereringesse ja kudedesse.
  • Koguneb veresoonte seintele, kui tasemed on liiga kõrged, moodustades naastreid (ateroskleroosi).
Päritolu
  • Suurem osa LDL-st toodetakse maksas.
  • Väike osa pärineb toidust (näiteks küllastunud rasvad ja transrasvad).
Protseduur
  • Uuringuks võetakse veenist vereproov, tavaliselt küünarnukist.
  • Enne proovi võtmist on vaja olla 9–12 tundi paastus (toidu ja alkoholita), vee joomine on lubatud.
  • Tulemused antakse üldjuhul mmol/L või mg/dL.
Eluviisiga seotud põhjused
  • Ebatervislik toitumine (palju küllastunud rasvu, transrasvu).
  • Liikumisvaegus.
  • Ülekaal.
  • Tubakasuitsutamine.
Tervisehäired ja meditsiinilised põhjused
  • Pärilik hüperkolesteroleemia.
  • Mõnendid kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos).
  • Maksahaigused.
  • Mõnendid ravimid (nt mõnendid steroidid).
Füsioloogilised ja eluviisiga seotud põhjused
  • Väga aktiivne sport.
  • Taimetoitlus või väga madal rasvasisaldusega toitumine.
  • Alakaal.
Meditsiinilised põhjused
  • Maksakahjustused (nt tsirroos).
  • Liigakasutatamine kolesterooli alandavaid ravimeid (statiine).
  • Hüpertüreoos (kilpnäärme liigatalitlus).
  • Mõnendid põletikulised haigused või infektsioonid.
Tervisekontroll ja riskihindamine
  • Regulaarsetes tervisekontrollides tavaliselt iga 3–5 aasta järel.
  • Kui perekonnas on südame-veresoonkonna haiguste või kõrge kolesterooli anamnees.
  • Ülekaalu, suitsetamise või diabeedi korral.
  • Enne südameravimite (nt statiinide) määramist ja selle ajal.
Spetsialistide soovitus
  • Perearst võib soovitada uuringut tervise riskianalüüsi osana.
  • Kardioloog hindab südame-veresoonkonna haiguste profiili ja ravitulemusi.
  • Endokrinoloog võib tellida uuringu ainevahetushäirete (nt kilpnäärme talitlushäirete) korral.