Vererõhu kõikumised
Kirjeldus
Vererõhu kõikumised on olukord, kus arteriaalse vererõhu tase muutub sageli üle või alla normaalse piiri. Need võivad olla nii loodusliku kõikumisena kui ka aluseks oleva terviseprobleemi märgina.
Vererõhk on veresoonte seinale avaldatav rõhk, mida väljendatakse kahe arvuna: süstoolne (ülemine) ja diastoolne (alumine) rõhk. Normaalsed väikesed kõikumised toimuvad päeva jooksul stressi, füüsilise aktiivsuse, toidu, unerežiimi või hormonaalsete muutuste tõttu. Vererõhk on kõige madalamam öösel/unega ja tõuseb ärgates. Kui kõikumised on liiga suured, järsud või põhjustavad tundmatus sümptomeid, võib see näidata vereringe-, südame- või endokriinsüsteemi häireid. Püsivad suured kõikumised koormavad südant ja veresooni, suurendades südameinfarkti või insuldi riski.
- Elustiilitegurid: stress, liigne kohvi- või alkoholi tarbimine, suitsetamine, soolarikas toit, füüsilise aktiivsuse puudumine.
- Looduslikud muutused: vanusega kaasnev veresoonte jäikus, hormonaalsed kõikumised (nt. menopaus, rasedus).
- Lühiajalised mõjurid: füüsiline koormus, erutus, valu, täis põis, äsja söödud suur söök, teatud ravimid (nt. valu- ja palavikualandajad).
- Emotsionaalne seisund: ärevus, mure, hirm.
- Kroonilised haigused: essentsiaalne hüpertensioon (kõrge vererõhk), südamepuudulikkus, ateroskleroos, neeruhaigused, kilpnäärme talitlushäired (nt hüpertüreoos), diabeet.
- Neuroloogilised häired: autonoomne neuropaatia (närvisüsteemi kahjustus).
- Haruldasemad põhjused: feokromotsütoom (põrnenäärmete kasvaja), uneapnoe, mõned südameklapide haigused.
- Ravimite kõrvalmõjud: mõned astmaravimid, dekonjestandid, antidepressandid või hormonaalsed preparaadid.
Kui vererõhu kõikumised on kerge ja stressi või elustiiliga seotud, võivad aidata järgmised meetodid:
1. Regulaarne mõõtmine: Mõõda vererõhku samal ajal päevas, rahulikus olekus, enne ravimite võtmist ja toidu söömist. Pidage päevikut.
2. Elustiili muutused: Vähendage soolatarbimist, sööge rohkem puu- ja juurvilju, teravilju. Püsige normaalkaalus.
3. Füüsiline aktiivsus: Päevane 30-minutiline mõõdukas koormus (nt kiirkõnd) aitab vererõhku stabiliseerida.
4. Stressihaldus: Proovige hingamisharjutusi, meditatsiooni, joogat.
5. Vältige käitumist: Vähendage kohvi, alkoholi ja loobuge suitsetamisest. Püüdke korrapärast und.
6. Järgige arsti juhiseid: Võtke väljakirjutatud vererõhu ravimeid rangelt ettenähtud viisil, ärge jätke neid ära ega muutke annust iseseisvalt.
7. Loomulikud abinõud: Olles arstiga konsulteerinud, võivad mõned kasutada ka magnesiumit või kaaliumi (toidust) või taimeteid nagu küüslauk, aga see ei asenda ravi.
- Äge, tugev peavalu koos segase kõne või nägemishäiretega.
- Rindkere valu, survetunne, hingamislämbumus, kiire või ebatavaline südamelöök.
- Ühe kehapoolse nõrkus, näo viltus, kõne raskused (insuldi märgid).
- Teadvusekaotus, äge segadus või rasked pearingled.
- Vere kusemisraskus või veri urineerimisel.
- Vererõhu järsk tõus üle 180/120 mmHg, eriti kui kaasnevad ülaltoodud sümptomid (hüpertensiivne kriis).
- Püsivalt madal vererõhk (nt alla 90/60 mmHg), mis põhjustab pidevat väsimust, uimastust või minestamistunde.
- Vererõhu mõõtmised, mis on järjekindlalt üle 140/90 mmHg või alla 90/60 mmHg, kuigi sümptomeid ei ole.
- Sagedased kõikumised, mis mõjutavad igapäevast elu (nt pidev peavalu, väsimus).
- Uute või ebatavaliste kõrvalmõjude ilmumine vererõhu ravimite võtmise ajal.
- Raseduse ajal esinevad vererõhu muutused (võib olla eklampsia märk).