Survev peavalu
Kirjeldus
Survev peavalu on tundmus, nagu peaks pähe survetav tihe vöö või klambritega pigistatud. See on üks levinumaid peavalu tüüpe.
Survev peavalu on pidev, tiheda survetundeandev valupunt, mis on enamasti mõlemal pool pead, eriti laubal, oimudes või kuklas. Valutunne on tavaliselt kerge kuni keskmise tugevusega ja ei takista igapäevaseid tegevusi, kuigi võib olla ebamugav. Füsioloogiliselt on see seotud pea- ja kaelalihaste pingestumise ning stressiga. Keha reageerib pingele, põhjustades lihaste kokkutõmbeid, mis tekitavad survetunde.
- Stress ja ärevus
- Vaimne või füüsiline väsimus
- Halvad istumisharjumused ja kaela pingutus
- Pikajaline ekraani vaatamine (arvuti, telefon)
- Kvaliteetetu uni või unepuudus
- Dehüdratsioon (veepuudus)
- Nälg või ebasoodsad söömisharjumused
- Krooniline pinguline peavalu (diagnoos, kui valu esineb rohkem kui 15 päeva kuus)
- Kaela degeneratiivsed muutused (nt osteohondroos)
- Lihaspinnete või temporomandibulaarse liigese (lõualuuliigese) häired
- Silmapingutus või valesti valitud prillid
- Mõned psüühikahäired (nt depressioon), mis võivad peavalu süvendada
Enne arsti juurde minekut võid proovida järgmisi meetmeid:
1. Puhka ja lõdvestu: Võta paus, heida mõneks minutiks pimedas ja vaikus ruumis. Proovi sügavaid hingamisharjutusi.
2. Kuum või külm: Pane kuum või külm kompress otsaesisele või kuklasse, kumb sulle parem tundub.
3. Massaaž: Õrnalt massaaži otsaesist, oimusid või kaela, et pinget leevendada.
4. Reguleeri eluviisi: Joo piisavalt vett, söö regulaarselt, püüa vähendada stressi ja jälgi une kvaliteeti.
5. Ilma retseptita valuvaigistid: Võib kasutada ibuprofeeni või paratsetamoli vastavalt juhendile, kuid mitte süstemaatiliselt (rohkem kui 10 päeva kuus), et vältida peavalu ülearvustamist. Kui valu kordub, siis on parem põhjuse välja selgitada.
- Peavalu, mis tekib äkki ja on "elu jooksul kõige tugevam" (välkvalutama)
- Valu, mis on kaasneb kõrge palavikuga, kõva kaelaga, segaduse või teadvusekaotuse või lihasnõrkusega
- Peavalu pärast peatraumat (nt langemist või lööki)
- Koos nägemishäirete, kõne raskuste, tasakaalukaotuse või ühe kehapoolse nõrkusega
- Peavalu, mis muutub sagedasemaks või tugevamaks
- Ravimid enam ei aita või pead neid üha rohkem võtma
- Valud, mis ärkavad öösiti üles või on hommikul kõige tugevamad
- Peavalu, mis takistab tööd või igapäevast elu, kuigi enne oli kerge
- Peavalu, mis algab pärast 50. eluaastat