Tromboosi riskianalüüs

Kirjeldav

Näitaja kohta

Tromboosi riskianalüüs on laboratoorne või geneetiline uuring, mille eesmärk on hinnata patsiendi vastuvõtlikkust veenide või arterite trombose tekkeks. See võib sisaldada nii spetsiifiliste valkude (nt D-dimeer) taseme mõõtmist kui ka trombofiliale kaasaaitavate geenimutatsioonide (nt Faktor V Leiden) tuvastamist. Tulemused annavad arstile väärtuslikku teavet patsiendi individuaalse riski hindamiseks ning võimaldavad rakendada ennetavaid meetmeid.

Funktsioon
  • Hindab patsiendi kaasasündinud või omandatud kalduvust verehüübete tekkimisele.
  • Võimaldab tuvastada kõrgema trombootilise riskiga isikuid, eriti enne suuremaid operatsioone, rasedust või hormonaalseid ravimeid.
  • Tulemuste põhjal saab kohandada ravivõtteid, näiteks määrata tõhusamat tromboemboolia profülaksit.
Päritolu
  • Uuringu metodid on arenenud koos molekulaarmeditsiini ja hematoloogia edusammudega.
  • See hõlmab nii tavapäraseid vereanalüüse kui ka täpsemaid geneetilisi teste, mida tehakse spetsialiseeritud laborites.
Protseduur
  • Uuringuks võetakse tavaliselt veenist vereproov.
  • Geneetilise osa jaoks piisab ühest vereproovist, mida analüüsitakse spetsiaalsete laboritehnikatega (nt PCR).
  • Mõningate testide (nt homotsüsteiini) puhul võib olla vajalik olla töönenud.
  • Uuring ei nõua tavaliselt erilist ettevalmistust, kuid arsti ette kirjutise järgi on alati vaja konsulteerida.
Geneetilised riskitegurid
  • Faktor V Leiden mutatsioon (vastupidavus aktiveeritud proteiini C-le).
  • Protrombiini geenimutatsioon (G20210A).
  • MTHFR-geeni mutatsioonid (seotud kõrgenenud homotsüsteiini tasemega).
  • Antitrombiini, proteiini C või proteiini S puudulikkus.
Omandatud riskitegurid
  • Antifosfolipiidide sündroom (lupuse antikoagulant, antikardiolipiini antikehad).
  • Kõrgenenud homotsüsteiini tase (hüperhomotsüsteineemia).
  • Pidevalt kõrgenenud kaheksa teguri või fibrinogeeni tase.
  • Positiivne D-dimeeri test sobivas kliinilises kontekstis.
Kliinilised olukorrad
  • Patsientidel, kel on esinenud trombos noores eas (alla 50 aasta vanused).
  • Korduvate trombootiliste sündmuste korral.
  • Trombosi ebaselge või ebatavaline asukoht (nt maksa-, mesenteriaalsed veenid).
  • Tugev perekonnamajandus trombosi või trombofilia kohta.
  • Enne raseduse planeerimist, eriti kui naisel on anegootilise meditsiini ajalugu.
  • Enne suuremate operatsioonide või pikaajalise liikumispiirangu eest.
Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida
  • Hematoloog
  • Perearst
  • Günekoloog
  • Tromboloogia või südame-veresoonkonnahaiguste spetsialistid