Sinised käed
Kirjeldus
Sinised käed on nahavärvimu, mis näitab vere hapnikuvaesust ja võib olla märk tõsisest terviseprobleemist.
Sinised käed (tsüanoos) on nahavärvimu, mis tekib siis, kui veres on liiga vähe hapnikku või kui vere ringlus on piiratud. Hapnikuvaene veri on tumedam punane ja läbi nahapindmiste soonte paistab sinakana. See on keha reaktsioon hapnikupuudusele või halvale verevoolule, mis võib olla ajutine või krooniline.
- Külm: külma käes veresooned ahenevad, vähendades verevoolu nahapinnale.
- Stress või emotsionaalne pinge: võib põhjustada veresoonte ahenemist.
- Väsimus: võib soodustada halvemat vere ringlust.
- Pikaline seismine või istumine: võib takistada normaalset verevoolu.
- Südamehaigused: südamepuudulikkus, südame klapide probleemid või sünniga kaasasolevad südamevigastused.
- Kopsuhaigused: kopsufibroos, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) või kopsuemboolia.
- Vereringe häired: perifeerne arteriaalne haigus, Reynaudi fenomen, veresoonte põletik.
- Mürgistus: näiteks väävelvesiniku, mõnede ravimite või raskmetallide üledoos.
- Kõrge kõrgus: madal hapnikusisaldus õhus mägedes.
- Vererikked: madal veresuhkru tase või aneemia.
Kui sinised käed on põhjustatud külmast või stressist, võid proovida järgmist: 1) Soojenda käsi sooja veega, kinnita sooja kompressi või kanna soojaid kindaid. 2) Võta puhkust, harjota lõõgastustehnikaid ja vähenda stressi. 3) Liiguta käsi ja sõrmi regulaarselt, et parandada vere ringlust. 4) Joo piisavalt vedelikku, et hoida vererõhku stabiilsena. 5) Välti tubakat ja kofeiini, mis ahendavad veresooni. 6) Kui sümptomid on korduvad, konsulteeri arstiga sobivate kontrollimismeetodite kohta.
- Äkiline hingamisraskus või lämbumistunne.
- Rindkere valu, survetunne või kiire südamelöögisagedus.
- Sume nägemine, segasus, kõne raskused või kaotatud teadvus.
- Tugev peavalu või nägemishäired koos siniste kätega.
- Näo, huulte või keha teiste osade äkiline sinisus.
- Sinised käed, mis ei kao soojendamise või puhkamise järel.
- Sümptomid, mis halvenevad aja jooksul või levivad teistesse kehaosadesse.
- Kaasnev palavik, köha või raskused hingamisel.
- Tursed kätes või jalgades, eriti kui need on valulikud.
- Krooniline väsimus, nõrkus või nahamuutused (näiteks haavandid).