Kopsuemboolia

Kopsuemboolia on seisund, kus kopsu arterid (harilikult need, mis toovad verd südamesst kopsudesse hapniku rikastamiseks) ummistuvad äkisti vereklombi või muu võõrkeha (emboolia) tõttu. Embool tekib enamasti kusagil kehas mujal – tavaliselt jalgade sügavates veenides – ning liigub verevooluga südamesse ja sealt edasi kopsuarteritesse. See takistab normaalset verevoolu, põhjustab hapnikupuudust kopsukudes ja koormab oluliselt südame paremat poolt, mis peab pumpama verd suletud arteri vastu. Kui see seisund ei lahene kiiresti, võib see põhjustada kopsude püsivat kahjustust, südamepuudust ja isegi surma.

Peamine põhjus on sügav veinitromboos (DVT) – vereklombi teke sügavates jala-, reie- või vaagnaveenides. Klomp murdub lahti, liigub verevooluga ja jõuab kopsudesse. Teised, harvemini esinevad emboolia tüübid võivad tulenededa rasva, lootevedeliku, õhu või tuumori rakkudest. Olulised riskitegurid on: pikk istumine või liikumatus (nt pikk lend või auto-sõit), hiljutine kirurgiline operatsioon või vigastus, põletikulised või vähi haigused, rasestus ja sünnitus, suitsetamine, ülekaalulisus, teatud pille (nt hormonaalne rasestumisvastane ravi), pärilik kalduvus trombide tekkeks (trombofüülia) ning vanus (üle 60).

Kopsuembooliat on raske diagnoosida sümptomite mittespetsiifilisuse tõttu. Diagnoos põhineb kliinilistel kahtlustel ja erinevatel testidel. Alustatakse tavaliselt anamneesi ja füüsilise uuringuga. Olulised laboratoorsed testid on D-dimeeri tase veres (kõrgeneb trombose korral). Otsustavaks kinnituseks on kujutlusdiagnostika: Arvutomograafiline angiograafia (CTA) on kuldstandard – see annab detailse pildi kopsuarteritest. Kui CTA ei ole saadaval või sobimatu, võidakse kasutada ventilaatsiooni-perfusiooni skaneerimist (V/Q skane). Rindkere röntgen ja elektrokardiogramm (EKG) võivad näidata kaudseid muutusi, kuid ei kinnita diagnoosi. Jalgade ultraheli võib teha sügava veinitrombosi tuvastamiseks.

Ravi eesmärk on peatada klombi kasv, vältida uute klombide teket ja taastada normaalne verevool kopsudes. Varajane ravi on elutähtis. Peamised ravimeetodid on: Antikoagulatsioon (verehüübivust pärssiv ravi) – seda alustatakse kohe kahtluse korral süstadega (nt madalmolekulaarse kaaliumhepariniga), seejärel üle mindakse tablettidele (nt varfariin või uued suukaudsed antikoagulandid – NOAK-id). Kuigi mõnikord nimetatakse seda „verd vederdavaks“ raviks, ei lahusta see olemasolevat klompi, kuid takistab uute teket. Trombolüütiline ravi – raskel kopsuemboolial, šoki või madala vererõhuga patsiendil kasutatakse võimsaid ravimeid, mis klompi lahti lahustavad. See on riskantne, kuna võib põhjustada verejookse. Kirurgiline sekkumine – kui ravimid ei toimi või on vastunäidustatud, võidakse kasutada kateter-põhist tromboembolektoomiat (klombi eemaldamine torukaudu) või harva avatud rindkere operatsiooni. Püsiva riski korral võib paigaldada alumise õõnesveeni filtrit, mis püüab klompe enne nende jõudmist kopsudesse.

Kopsuemboolia on meditsiiniline erakorraline seisund. Kutsuge kohe kiirabi (hädaabinumber 112), kui teil või teie lähedasel on äkine, seletamatu hingamispuudus, tugev rindkere- või seljavalu, verega köha koos peapöörde, nõrkus või minestusega. Eriti suur risk on neil, kellel on teadaolev sügav veinitromboos või kes on viimasel ajal läbinud pika operatsiooni, olnud liikumatus või kellel on trombofüülia. Ärge oodake, kuni sümptomid iseenesest paranevad – igal minutil on oluline. Rutiinselt peaksite konsulteerima perearstiga, kui teil on korduvad krambid või turse jalgades, mis võivad viidata tromboosile.