Protrombiin
Protrombiin (faktor II) on oluline vere hüübimistegur, mida toodab maks. Selle taset mõõdetakse veres, et hinnata organismi hüübimisvõimet ja avastada võimalikke hüübimishäireid. Uuring aitab ka seirel ravitoimingute, näiteks antikoagulantide kasutamise mõju.
Kus seda uuringut tehakse?
- Protrombiin on valk (glükoproteiin), mis on eellaseks trombiinile – peamisele ensüümile vere hüübimise ahelreaktsioonis.
- See on sünteesitud maksas ja on sõltuv vitamiinist K. Tema aktiivsus on otseselt seotud vere hüübimiskiirusega.
- Taset mõõdetakse vereproovist laboratoorselt.
- Tulemusi saab esitada nii protsentides (võrreldes normiga) kui ka INR (International Normalized Ratio) väärtusena, mis on standardiseeritud näitaja.
- Uuringuks võetakse veenist (tavaliselt küünarnukist) veri tavapärasesse tuubi.
- Enne vere andmist on soovitatav olla 8–12 tundi mittesöömise režiimis (võib juua vett).
- Oluline on teatada arstile kõigist hetkel kasutatavatest ravimitest, eriti antikoagulantidest (nt warfariin) või vitamiini K sissevõtust, sest need võivad tulemust oluliselt mõjutada.
- Vitamiini K üledoos (nt toidulisanditest või süstetest).
- Maksa haigused (nt maksatsirroos, maksapõletik), mis võivad põhjustada valkude sünteesi häiret.
- Sünniks või geneetilised hüübimistegurite häired (nt faktor V Leiden mutatsioon).
- Mõned pahaloomulised kasvajad.
- Pikaajaline kortikosteroidide kasutus.
- Akuteeritud hüübimissüsteem raseduse või põletikuliste seisundite ajal.
- Vitamiini K puudus (nt ebasobilikus toitumises, malabsorptsiooni või antibiootikumide pikaajalise kasutuse tõttu).
- Raske maksakahjustus või maksapuudulikkus, mis pärsib protrombiini sünteesi.
- Sünniks kaasasündinud protrombiini puudulikkus (väga haruldane).
- D-vitamiini puudujääk või muud mineraalide ja vitamiinide tasakaalutushäired.
- Kroonilised neeruhaigused.
- Laialdane intravaskulaarne hüübimine (DIC).
- Põhjendamatu verejooks või siniloomused (ekümoosid).
- Trombide (verehüübete) kujunemise kahtlus.
- Enne ja päras suurema kirurgilise operatsiooni, et hinnata hüübimisrisk.
- Maksahaiguste või vitamiini K puuduse kahtlus.
- Antikoagulantravi (nt warfariiniga) seirel, kus jälgitakse INR väärtust.
- Krooniliste haiguste (nt maksatsirroos) käigu seire.
- Uurimist soovitab tavaliselt hematoloog või sisemeditsiini eriala arst.
| Üldine | Normivahemik sõltub kasutatavast meetodist ja labori kalibreerimisest. Üldiselt aktsepteeritavad väärtused on: |
|---|---|
| Meestele | 70–120% (või INR 0,9–1,1) |
| Naistele | 70–120% (või INR 0,9–1,1) |
Mida võib tähendada selle uuringu muutunud väärtus?
Allpool on haigused, mille korral selle uuringu tulemus erineb sageli normist. Riba pikkus ja protsent näitavad, kui suurel osal haigetest on muutus iseloomulik.
Protrombiin langeb
1Veebilehel olev teave on üldist laadi ega ole individuaalne meditsiiniline konsultatsioon. Uuringute tulemusi peab hindama tervishoiuspetsialist, arvestades muid uuringuandmeid ja Teie sümptomeid. Portaal ei vastuta selle teabe põhjal tehtud otsuste eest.
Arutelu
Jagage oma kogemust selle uuringu kohta: millal see määrati, milline oli tulemus, kuidas läks. Teie lugu võib teisi aidata.
Kommentaare veel pole. Olge esimene!