Rindkere valu sissehingamisel

Kirjeldus

See on piinav või sügelik tunne rindkeres, mis tekib või süveneb sissehingamise ajal.

Rindkere valu sissehingamisel on valu või ebamugavustunne, mis ilmneb kopsude laienemisel õhu täitumisel. See tekib kui hingamisteede, kopsukelmete (pleura), lihaste või luude ärritamine või põletik põhjustab valu hingamise ajal. Valu võib olla terav, torkiv või survetunne ja seda võib tunda ühes punktis või laiemalt. See on keha signaal, et hingamissüsteemis või selle läheduses on probleem, mis vajab tähelepanu.

Sagedased ja tavaliselt mittemeditsiinilised põhjused
  • Lihaspinge: Külgmiste rindkere või selja lihaste pingestumine või pinge vigastus (nt raskuste tõstmisel) võib tekitada valu, mis süveneb hingamisel.
  • Kostokondriit: Rindkere luukõhre põletik, mis põhjustab teravat, lokaliseeritud valu, mida võib segi ajada südameprobleemidega. Valu süveneb sügaval hingamisel või köhimisel.
  • Liigne köha: Pikaajaline või tugev köha võib põhjustada rindkere lihaste ülepingutust või luukõhre ärritust, mis muutub valulikuks hingamisel.
  • Ärevus või paanikahoog: Ärevuse ajal võib esineda lühikest hingamist, rindkere pinget ja valusust, mida tajutakse kui sissehingamisvalu.
Meditsiinilised seisundid, mis vajavad arstiabi
  • Kopsukelmepõletik (Pleurit): Kopsukelme (pleura) põletik põhjustab teravat, stikistavat valu hingamisel, köhimisel või aevastamisel. See on üks kõige iseloomulikumaid rindkere sissehingamisvalu põhjuseid.
  • Kopsupõletik (Pneumoonia): Kopsude infektsioon, millega kaasneb sageli palavik, köha ja hingamisraskused. Põletik kopsudes või kelmetes võib tekitada hingamisvalu.
  • Kopsuemboolia: Veresoomi ummistus kopsus vereklombiga. See on eluohtlik seisund, mida iseloomustab äkiline, tugev hingamisrõhuvalu, hingamisraskused ja kiire pulss.
  • Kopsukelmeõhktõbi (Pneumotoraaks): Õhk kopsukelmeõõnes, mis võib põhjustada kopsu kollapsi ja äkilist, teravat rindkere valu hingamisel, mida sageli kirjeldatakse kui "nõelatorke".
  • Perikardiit: Südame väliskesta (perikardiumi) põletik, mis võib tekitada teravat või survetunnet rindkeres, mis muutub halvemaks sügaval hingamisel või lamamisel.
  • Ribade murd või praok: Vigastuse tagajärjena võib valu süveneda sissehingamisel ja liigutamisel.

Enne arsti konsultatsiooni võite proovida leevendada mittemeditsiinilistest põhjustest tingitud ebamugavust:

1. Puhka: Võta aega puhkamiseks, eriti kui valu on seotud füüsilise pingutusega või lihaste pingestumisega. Välti raskete asjade tõstmist ja rasket füüsilist tegevust.

2. Ohutu valuvaigisti: Valu leevendamiseks võib arsti või apteekri soovitusel kasutada paratsetamoili või ibuprofeeni, järgides pakendil olevat annust. Ära kasuta aspirin lastel ja noorukitel.

3. Kergeid hingamisharjutusi: Proovi teha aeglasi ja sügavaid sissehingamisi, vältides järsku hinge tõmbamist, mis võib valu suurendada. Hingamine läbi kokkusurutud huulte võib aidata.

4. Mugav asend: Leia asend, kus hingamine on kergem (nt poolistujas asend toetuse selja taga).

5. Kuuma või külma kompress: Lihasvalule võib aidada külmkompress (esimestel 48 tunnil) või soe kompress (pärast seda) valulikule piirkonnale 15-20 minutiks.

Kui valu ei leevene mõne tunni jooksul või halveneb, ärge viivitage arsti poole pöördumisega.

KIRELOODULIKUD SÜMPTOMID (helistage kiireloomulisse arstiabisse – 112):
  • Äkiline, taltsutamatu rindkere survetunne või rusuv valu, mis võib kiirata kaela, lõuga, õlga või kätt (südameinfarkti kahtlus).
  • Rängad hingamisraskused või lämbumistunne.
  • Sinakas või kahvatanud nahavärvus (tsüanoos), eriti huultel või näos.
  • Kiire või ebaregulaarne südame löögisagedus või pulss.
  • Äkiline nõrkus, higistamine, iiveldus, oksendamine või peapööritus.
  • Segasus, orienteerimishäire või teadvusekaotus.
PEATIMMASED ARSTIKÜLASTUSED (pöörduge perearsti või hädaabiosakonna poole samal päeval):
  • Valu, mis ei leevene puhkamise või valuvaigistitega mõne tunni jooksul.
  • Kõrge kehatemperatuur (üle 38,5 °C), külmavärinad või öine higistamine, mis vihjavad infektsioonile.
  • Köha verega või rohelise/vaskja salgaga.
  • Valu, mis levib selga või ülemisse kõhtupiirkonda.
  • Rindkerevalu, mis on seotud hiljuti toimunud operatsiooni, vigastuse või pikema voodihaigusega (kopsuemboolia risk).
  • Kroonilise südame-, kopsu- või vähihaiguse taustal tekkiv uus või muutuv hingamisvalu.