Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga

Kvantitatiivne · %

Normaalsed väärtused

Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga normid

Üldine

Normaalväärtused võivad erineda sõltuvalt laborist ja kasutatavast meetodist. Üldiselt loetakse normaalseks agregeerumine adrenaliiniga kuni 60-80% algse tihedusega.

Mehed

Meestel: sarnased üldistele normidele, kuid võivad olla veidi madalamad vanematel patsientidel.

Naised

Naistel: normid sarnased meestele, kuid võivad olla tsüklist sõltuvad (menstrueerimise ajal võib olla vähendunud).

Näitaja kohta

Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga on laboratoorset uuringut, mille käigus hinnatakse vereliistakute (trombotsüütide) võimet kleepuda kokku (agregeeruda) adrenaliini mõjul. See test aitab diagnoosida vere hüübimishäireid, eriti trombotsüütide funktsionaalseid eripärasid. Uuring on oluline patsientidel, kellel on kahtlus trombotsüütide talitlushäirete või trombofeeliast.

Mis on Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga?

Funktsioon

Hindab trombotsüütide funktsionaalset aktiivsust adrenaliini suhtes
Mõõdab vereliistakute võimet moodustada trombusid (verehübbeid)
Aitab tuvastada agregeerumishäireid, mis võivad põhjustada liigset verejooksu või trombofeeliat

Päritolu

Teostatakse vereproovist laboratoorse analüüsiga
Adrenaliin toimib agregeerumise indikaatoraina (agonisti)
Kasutatakse spetsiaalset analüsaatorit (agregeomeeter), mis mõõdab valguse läbilaskvuse muutust

Ettevalmistus uuringuks

Protseduur

Verevõtt tavaliselt küünarsooneist hommikusel tühipõhasul.
Vereproov kogutakse spetsiaalsesse anumasse, mis sisaldab antikoagulanti (nt tsitraati).
Proov transporditakse laborisse toatemperatuuril.
Laboris puhastatakse trombotsüüdid ja segatakse adrenaliiniga kindlal kontsentratsioonil.
Agregeomeetriga mõõdetakse valguse hajumist või läbilaskvust, mis kajastab liistakute kokkukleepumist.
Tulemust väljendatakse protsentides võrreldes algse tihedusega.

Suurenenud Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga (põhjused)

Kliinilised seisundid

Trombofeelia (soodumus trombide tekkimisele)
Ateroskleroos või isheemilised südamehaigused
Mõned vähktõved (nt soonkondoomivähk)
Põletikulised haigused (nt reumatoidartriit)

Muud tegurid

Stress või adrenaliini tõus organismis
Mõned ravimid (nt östrogeenid, võib-olla mõned antidepressandid)
Suurenenud trombotsüütide arv (trombotsütoos)

Vähenenud Trombotsüütide agregeerumine adrenaliiniga (põhjused)

Põhilised põhjused

Trombotsüütide funktsioonihäired (nt Glanzmanni trombasteenia)
Aspiriini või muude mittesteroidsed põletikuvastaste ravimite (NSAID) tarbimine
Mõned kaasasündinud verehüübimishäired
Maksakahjustus või ureemia

Muud tingimused

Mõned viirushaigused (nt Epstein-Barri viirus)
Verevalumishäired (hemorraagilised diatreesid)
Mõned ravimid, mis pärsivad trombotsüütide talitlust

Indikatsioonid: millal tehakse seda uuringut?

Meditsiinilised põhjused

Põhjendatud kahtlus trombotsüütide funktsioonihäirete osas
Patsiendil on korduvad tromboemboolilised episoodid (nt sügav soone trombos)
Selgituseta verejooks või sinikaid (eriti pärast väiksemaid vigastusi)
Enne suuremate operatsioonide plaaneerimist, kui on ajalugu verejooksu või trombidega
Ravimite (nt aspiriini) mõju hindamine trombotsüütidele

Spetsialistid, kes võivad uuringut tellida